Nooresõbralik ja kogukonnateadlik „Ringist välja“ võrgustikutöö
Alaealiste kuritegelikule teele sattumise ärahoidmisel ja ohustatud laste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Valdkondadevahelise võrgustikutöö mudel „Ringist välja“ võimaldab lapsi tulemuslikult abistada.
sotsiaalkindlustusameti „Ringist välja“ projektijuht
sotsiaalkindlustusameti „Ringist välja“ koordinaator
Võrgustikutööd on tehtud Eestis mitmesuguste projektide kaudu 1996. aastast. Selle olulisust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöös hakati laiemalt teadvustama, sest leiti, et nii abivajajatel kui ka ühiskonnal on valdkonna spetsialistidele suured ootused, mida üksi ei suudeta täita. Võrgustikutöös nähti tulemusliku koostöö võimalust asjaomaste ametkondadega, et jagada infot ja aidata abivajajal oma probleeme tõhusamalt lahendada. (Korp ja Rääk 2004)
Aastast 2018 jõustusid karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused, mille eesmärk oli kiireminini ja tõhusamalt reageerida alaealiste õigusrikkumistele ning välja töötada lapse abivajadusega tegelemise intensiivsem süsteem. Kriminaalpoliitika üks arengusuund on korraldada süütegude ennetamine eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise ärahoidmisel ja ohustatud laste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on valdkonna spetsialistide koostöö.
Alaealiste õigusrikkujate juhtumite menetlemine soovitakse muuta koostööl põhinevaks.
Riigikogus 2020. aastal heaks kiidetud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030‟ järgi on lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid saada lapsed ja noored välja kuritegevuse spiraalist ning kujundada tõhus ohvrikeskne kriminaaljustiitssüsteem koos karistusalternatiividega. Selleks on vaja teha ennetustööd, aga ka kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud noori nende vajadusi arvestades. Alaealiste õigusrikkujate juhtumite menetlemine soovitakse muuta koostööl põhinevaks, samuti rakendada noortele karistussüsteemiväliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme.
Soome Aseman Lapset RY praktikute „Pasila-toiminta“ mudeli kogemusele tuginedes alustati Eestis „Ringist välja“ mudeli juurutamist (loe arendusprojektist lähemalt). Nii Soome kui ka Eesti mudel tugineb erialade võrgustikutööl, kus noorega juba tegelevad eri valdkondade spetsialistid, näiteks lastekaitsetöötaja, piirkonnapolitseinik, noorsootöötaja, psühholoog jt tulevad kokku ja töötavad välja juhtumile sobiva terviklahenduse.
Erinevused tavapärase võrgustikutööga võrreldes
Meie käest on palju küsitud, mille poolest erineb „Ringist välja“ (RV) mudel tavapärasest võrgustikutööst. Mudeli lühitutvustust kuulates võib nii mõnelgi huvilisel tekkida tunne, et seda kõike iga päev juba tehaksegi: kohalik lastekaitsespetsialist kui juhtumikorraldaja kaasab spetsialistid, korraldatakse võrgustikukohtumisi ja noore juhtumi ümarlaudu, kavandatakse tegevust ning otsitakse sobivaid programme ja teenuseid, mis noore olukorda muutusi tooks. Noore enda, aga ka tema vanemate või hooldajate kaasamine oleneb aga eelkõige spetsialistide valmisolekust ja põhimõtetest.
Siiski on RV-mudelil mitu erisust. Tavapärasele võrgustikutööle lisandub hulk toetavaid elemente, mis lisavad kõigile osalistele turvalisust, annavad kindla struktuuri, ühise rõhuasetuse ja võrdse kaasatuse. Õpitakse justkui selgeks ühine keel ja hakatakse seda kasutama. Mudeli rakendamine kohaliku omavalitsuse võrgustikutöös toetub sellistele väärtustele nagu süsteemsus, konfidentsiaalsus, traumateadlikkus, noorekesksus ja taastava õiguse mõtteviis.
Keila linna lastekaitsetöötaja Liina Kõiv: „RV alus on taastava õiguse põhimõtted, mis annab võrgustiku liikmetele ühise arusaama, kuidas konfliktide ja õigusrikkumiste korral sekkuda. Noore seisukohast on oluline, et spetsialistid mõistavad teda ja saavad ühtemoodi aru tema vajadustest. See aitab kaasa efektiivsele võrgustikutööle – kogu võrgustik töötab sama eesmärgi nimel.“
Võiks öelda, et tegemist on nii võrgustiku kui ka noore jaoks ideaalse ühe-ukse-teenusega. Nagu ütles üks kohaliku omavalitsuse (KOV) juhtumikorraldaja: „See on nii vajalik, et saime kõik ühte ruumi. Ma näen, et ei olegi selle juhtumiga üksi!“
Juhtumikorraldajat, võrgustikuliikmeid ja ka noort abistavad teekonnal RV tiimi, partnerite ja praktikute koostatud töölehed, vormid ning materjalid.
Juhtumeid, kus mudelit rakendatakse, iseloomustab probleemide pikaajalisus ja keerukus, kaasatavate osaliste ja järeleproovitud teenuste rohkus. Mudeli rakendamisest võib kasu olla riskikäitumise ennetamisel, sest see aitab kindlaks teha, kui suur on tõenäosus, et noore olukord intensiivse sekkumiseta halveneb.
Viljandi Avatud Noortetoa juhataja Ege Enok: „Minu jaoks on RV tugevaim külg kasutajasõbralikkus, mis võimaldab juhtumit lahendaval võrgustikul püsida lahenduste leidmise ja rakendamise juures, mille keskmes on noor ja tema heaolu. Mulle meeldib, et RV-s õpitud tööriistu saab rakendada ka igapäevases klienditöös.“
„Ringist välja“ mudel praktikas
Joonisel on esitatud protsessi täpsem kirjeldus, mis on abiks, et raamida sisult äärmiselt paindlikke ja individuaalseid tegevusvõimalusi.
Ettepaneku mudeli rakendamist kaaluda võib teha iga noorega tegelev koostöös juhtumikorraldajaga. Tähtis on juhtumikorraldaja ja võrgustiku valmisolek.
Töö alustamiseks saadab kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja täidetud riskihindamise ankeedi sotsiaalkindlustusametile (SKA). Andmekaitseseaduse nõude kohaselt tuleb dokumendid saata krüpteerituna või dokumendihaldussüsteemi kaudu. Tähtis on, et noore delikaatsed andmed oleksid kaitstud kogu protsessi jooksul. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu konfidentsiaalsusele, mis omakorda toetab noore turvatunde taastamist ja loob usalduslikku suhet.
Vahel jõuavad juhtumid sotsiaalkindlustusameti lauale ka prokuratuurist, kui eelnev ennetav tegevus ja teenused ei ole noore riske maandanud ning enne piiravamate meetmete rakendamist soovitakse anda noorele veel üks võimalus koos võrgustikuga.
Noore ja tema pere või hooldaja kaasamine
Viimastel aastatel räägitakse kogu maailmas üha enam vajadusest kaasata noor lastekaitsesüsteemi: kui noorele ei anta tema enda juhtumis sõnaõigust ega võimalust mõjutada mure lahenduskäike, ei pruugi abi korraldus sobituda lapse vajadustega. Liefaard jt (2016) nendivad, et kui noor saab otsustes kaasa rääkida, on pakutav abi tulemuslik ja kandev. Omal ajal lastekaitses levinud mõtteviis, mille kohaselt peeti vajalikuks lapsi osalemise eest kaitsta, et teda mitte kahjustada, on ekslik. Sotsiaalteenused ja pakutav tugi tuleb muuta lapsekeskseks süsteemiks, kus osalemine on noorele turvaline ja traumateadlikkusest lähtudes antakse talle võimalus tema elu mõjutavates otsustes kaasa rääkida.
Üks KOV-i juhtumikorraldaja kirjeldas, kui raske on noor koostööle saada: „Ma olen temaga väga palju vaeva näinud. Muudkui helistan ja üritan teenustele saada. Lõpuks see õnnestuski – sain talle aja nõustamisele! Kui oli aeg vastuvõtule minna, siis ta ei ilmunud kohale ja telefonile ka ei vastanud.“ See on näide elust enesest. Spetsialist võib tahta parimat ja suunata noort ühelt teenuselt teisele, ent kui teenus ei kata noore vajadusi või kui nooruk ei ole selleks valmis, siis oodatud tulemust ei tule.
Mudeli rakendamine toetub sellistele väärtustele nagu süsteemsus, konfidentsiaalsus, traumateadlikkus, noorekesksus ja taastava õiguse mõtteviis.
Tõhusaks suhtlemiseks ja kaasamiseks tuleb võrgustikul luua noorega usalduslik kontakt. See nõuab spetsialistidelt suurt pingutust, sest keerulise traumataustaga noored ei usalda täiskasvanuid ega avane kergesti. Kui spetsialistid loovad usaldusliku kontakti ja küsivad noore enese käest siira huviga, milleks ta on valmis, siis võib see osutuda tõeliseks koodimurdjaks: ühtäkki hakkab noor koostööd tegema, hoiab kokkulepetest kinni, võtab vastu teenuseid ja hakkab oma elu eest vastutama. „Ringist välja“ mudel näeb ette, et ka juhtumiplaan koostatakse koos noorega. See kannabki nime „Minu plaan“, et noor tunneks, et see on tema enda plaan.
Rootsi psühholoog Lina Ljung-Roseke ütles 2022. aastal Eestis peetud seminaril „Vägivallaennetus kogukonnas“, et sellel traumat kogenud noorel, kelle elus on vähemalt üks toetav täiskasvanu, on suurem võimalus keerulisest olukorrast välja tulla, kui noorel, kellel niisugune täiskasvanu puudub. Ka „Ringist välja“ mudelis on oluline roll usaldusisikul, kelle noor ise välja valib võrgustiku spetsialistide hulgast või väljastpoolt. Tähtis on, et usaldusisikul oleks asjakohane ettevalmistus tööks noortega: õpetaja, treener, juhendaja, noorsootöötaja, terapeut vms. Noore vanemad, sugulased ega lihtsalt tore naaber või täisealine sõber sellesse rolli ei sobi, kuid nende kaasamine on samuti oluline, kui noor seda soovib. Võrgustikul on võimalus lähedasi kaasates ja neile tuge pakkudes – parandades suheteid, saavutades kokkuleppeid, õpetades vanemlikke oskusi – muuta noore taustsüsteem teda toetavaks, mis aitab edusamme kinnistada.
Sotsiaalteenused ja pakutav tugi tuleb muuta lapsekeskseks süsteemiks.
Meil on olnud juhtum, kus ühe teismelise noorega oli äärmiselt keeruline kontakti saada, et toetada tema käitumismustri püsivaid muutusi. Tema vanem aga oli igakülgselt avatud. Tal oli noorega pigem sõbrasuhe, mis raskendades piiride seadmist, mida noor sel hetkel väga vajas. Võrgustik jätkas kohtumisi nooreta ja suunas tegevuse vanemale, toetades tema vanemlike oskuste arendamist. Võttis mitu kuud, kuni ka noor lõpuks andis koostööks nõusoleku. Lisaks mitmele muule asjaolule, mis noore elus muutuse esile tõid, oli üks oluline tegur just noore ja tema vanema suhtedünaamika muutus.
Nii nagu „Ringist välja“ mudeli korral tuleb spetsialistidel luua usalduslik kontakt noorega, tuleks seda teha ka lapsevanemaga, sest siingi on traumateadlikkus igati asjakohane. Põhjus, miks lapsevanem eemale hoiab, võib olla varasem halb kogemus spetsialistidega, hirm näida läbikukkunud vanemana, läbitöötamata trauma, piiravad uskumused, sõltuvussuhe vm keeruline olukord.
Kogukonna turvalisusesse panustamine
Lapsesõbralik sekkumine eeldab individuaalsust, konstruktiivsust, turvalisust ja arengut toetavaid võimalusi. Erilist tähelepanu tasub pöörata kogukonna heaolu soodustavatele ja toetavatele meetmetele. (Gornischeff jt 2018). Riskikäitumisega noored seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega, mis võivad mõjutada kogukonna üleüldist turvalisust, aga ka seda, kui turvaliselt noor ise ennast seal tunneb. Platt jt (2015) rõhutavad asutuste ja inimeste hästi korraldatud suhtluse vajadust, et kaasa aidata noore kogukonda lõimimisele. Kogukonna täiskasvanud liikmete toetusel ja mentorlusel on positiivne pikaajaline mõju noore arengule ja samal ajal vähendab see korduvkuritegevuse tõenäosust.
Lapsesõbralik sekkumine eeldab individuaalsust, konstruktiivsust, turvalisust ja arengut toetavaid võimalusi.
Qvortrupi (2002) järgi on laps aktiivne osaleja ja kaaslooja (ingl co-constructor) omaenda ning ühiskonna arengus, mitte passiivne sotsialiseerimise objekt. Seepärast peavad noor ja kogukond ühise keele leidmiseks mõlemad pingutama. Oleme märganud, et kõige paremini tagavad kogukonna turvalisuse valdkonnaülesed töörühmad, kuhu on kaasatud ka juhid. See võimaldab saavutada küsimuste käsitlemise ja töövormi kokkuleppeid, kavandada tegevust kõigi osalistega arvestades ning lähtuda keeruliste olukordade lahendamisel samadest juhistest.
Viljandi Avatud Noortetoa juht Ege Enok: „Usun, et juhtidel on laiem pilt valdkonnast ja oma piirkonnast. Kui juhi jaoks on noorte toetamine kogukonnas võrgustikutöö kaudu oluline, annab see kindlustunde nii kõigile osalistele kui ka inimestele, kes kontakttööd teevad. Kui fookus on paigas ja kõik selle nimel töötavad, siis on mõju kahtlemata suurem, võrreldes sellega, kui igaüks üksi tegutseb. Juhtide mõistev suhtumine aitab ennetada ka läbipõlemist, teisest küljest on see tunnustamise ja töö väärtustamise märk.“
Keila linna lastekaitsetöötaja Liina Kõiv: „Oluline on, et juhtimistasandil teatakse, mida võrgustikutöö kujutab ja millistele põhimõtetele see tugineb. See toetab võrgustiku liikmeid ja kujundab suuremas kogukonnas ühtse arusaama.“
„Ringist välja“ tiim on käinud kogukonnaturvalisuse seminaridel rääkimas riskinoortega tegelemisest kogukonnas. Sageli peljatakse, et kohapeal ei ole piisavalt võimekust ega asjatundjaid keerulise noorega laiapindselt tegelemiseks. Sellest tingituna kipub kogukonna fookus juhtumikorralduses kaduma, kuigi vahel peitub noorele sobiva lahenduse leidmise võti just nimelt kogukonnaliikmete, noorsoo- ja haridustöötajate, treenerite jt turvaliste täiskasvanute kaasamises. Suures plaanis on oluline soodustada kogukonna koostöös lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise toetamiseks. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi. „Ringist välja“ mudelis on oluline teha asutuste koostööd, tugineda kogukonnale ja tugevdada võrgustikke.
„Ringist välja“ tulevikuvaade
Oleme teinud arendustöös suuri edusamme. Välja on kujunenud võrgustikutöö terviklik mudel koos materjalidega, mida toetavad omakorda sotsiaalkindlustusameti baaskoolitus ja mentorlus alustavatele piirkondadele ning võrgustikele. Mudeli alusel on juba tuge pakutud ligemale poolesajale noorele. Projektis[1] on kaasa löönud KOV-d, võrgustikupartnerid, meie koostööpartnerid Soomes, valdkonna spetsialistid ja eri ministeeriumid. 2023. aasta novembri seisuga rakendatakse mudelit juhtumipõhiselt 26 KOV-is.
Mudelit „Ringist välja“ piloteeritakse kuni 2023. aasta lõpuni. Perioodil 2024–2027 jätkatakse mudeli arendamisega, rakendamisega ja laialdasema kasutusele võtmisega kohalikes omavalitustes koostöös siseministeeriumiga elluviidava ESF-i rahastatud projekti „Ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamine“ raames ühe alategevusena.
Töötame iga päev selle nimel, jõudmaks tulevikus niikaugele, et „Ringist välja“ oleks iga juhtumikorraldaja üks tööriist ja igal noorel, kellel on selle järele vajadus, on võimalik saada selle kaudu tuge. Mudeli laiem kasutuselevõtt võrgustiku tööriistana toetab kohalikke omavalitsusi erialateadmistega, võrgustikutöö pädevuse suurendamisel ja koostöösüsteemi kujundamisel. Kõigile juba tegutsevatele võrgustikele pakume ka edaspidi rakendustuge ja mentorlust ning toetame protsessijuhtimist eriti keeruliste juhtumitega tegelemisel.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2023.
„Ringist välja“ mudeli kohta saab lugeda ka sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
[1] „Ringist välja“ mudelit rakendatakse Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 toel rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest.
Viidatud allikad
Gornischeff, K., Saia, K., Toros, K., Ülviste, E. (2018). Lapsesõbraliku õigusemõistmise kontseptsiooni ja selle põhimõtete rakendamine Eesti õigussüsteemis alaealiste õigusrikkujate juhtumite kohtulahendite näitel. Acta Politica Estica, 9, 24–62.
Justiitsministeerium. (2020). Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Riigikogu otsus. Riigi Teataja III, 13.11.2020, 6.
Korp, E., Rääk, R. (2004). Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses. Käsiraamat. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Liefaard, T., Rap, S., Bolscher, A. (2016). Can anyone hear me? Improving juvenile justice systems in Europe: A toolkit for the training of professionals. Brüssel: International Juvenile Justice Observatory.
Ljung-Roseke, L. (2022). Vägivallaennetus kogukonnas (ettekanne seminaril). Raplas, 3. novembril.
Platt, J. S., Bohac, P. D., Wade, W. (2015). Challenges in providing needed transition programming to juvenile offenders. Journal of Correctional Education, 66(1), 4–20.
Qvortrup, J. (2002). Sociology of childhood: Conceptual liberation. Teoses: F. Mouritsen, Flemming, J. Qvortrup (toim.) Childhood and children’s culture. Odense: University Press of Southern Denmark.