Otsingu tulemused

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2021. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 57,9% sihtrühma kuuluvatest naistest, mida on 5,7% võrra enam kui aastal 2020. Emakakaelavähi sõeluuringul osales 50,6% sihtrühmast, mida on 8,4% võrra enam kui 2020. aastal. Jämesoolevähi sõeluuringul osales mullu 47,5% sihtrühmast, aastal 2020 oli osalus 49,8%.

Seikluste Laegas alustab algaval õppeaastal sekkumise testimisega Võrumaal.

Iga-aastane kampaania „Septembris ei joo“ kutsub taaskord kõiki alkoholitarvitajaid üles alkoholiga pausi pidama, kuid mitmeid aastaid tõusuteel olnud alkoholitarvitamine ja suurenenud kahjud vajavad ka alkoholipoliitilisi samme.

September on alkoholivaba kuu. Alkoholiennetuse kampaania „Septembris ei joo“ kutsub inimesi septembrikuus taas alkoholist pausi pidama ja toob sel aastal fookusesse väärtused ja hoiakud, mis aitavad meil kõikidel teha targemaid valikuid, luues oma ellu seeläbi suuremat rahu ja rahulolu- ning heaolutunnet.

COVID-19 pandeemia mõjul esines 2020. aastal 13,3% ning 2021. aastal 12,5% vähem vigastusjuhte kui 2019. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

2021. aastal perearsti ja -õe jälgimisel olevast 12 768 kuni üheaastastest lapsest oli kolmekuuselt ainult rinnapiima toidul 61 protsenti ja ühe aasta vanuselt sai tavatoidule lisaks rinnapiima 33 protsenti lastest, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

Puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selgub värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust. Esmakordselt annab uuring ülevaate ka inimese nahale kinnitunud puukidelt leitud erinevate haigusetekitajate kohta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2021. aasta andmed. Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2021. a novembri seisuga Eestis kokku 25 165, nende arv on aastatel 2013–2020 kasvanud keskmiselt 2,3 protsenti aastas, kuid on viimasel aastal veidi vähenenud (-0,4%).

Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega peaaegu üheksa aastat lühem. Värske terviseuuring näitab, et kuigi 60% meestest vanuses 40–49 hindab oma tervist vähemalt heaks, on vaid 28% neist normaalkaalus. Vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest.

Vähk on arenenud riikides üks peamisi kroonilisi terviseprobleeme. Oodatava eluea pikenedes elavad inimesed üha kauem ja seega suureneb ka nende arv, kes oma elu jooksul vähki haigestuvad, mis omakorda toob kaasa üha kasvava surve tervishoiusüsteemile.