Möödunud aastal registreeriti jätkuvalt vähem vigastusi kui COVID-19 eelsel ajal

Eesti Haigekassa raviarvete põhjal vajas 2021. aastal vigastuste tõttu ravi ligi 139 500 Eesti elanikku (10,5% elanikest) ehk iga kümnes inimene. Seda on 11% vähem võrreldes pandeemiaeelse ajaga ning ligi ühe protsendi võrra enam võrreldes 2020. aastaga. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (ligi 22 700 juhtu) ning 25–34-aastaste (umbes 19 000 juhtu) vanuserühmas.

Väljaspool kodu saadud vigastuste arv püsis ligi viiendiku (22%) võrra väiksem võrreldes 2019. aastaga. „Tõenäoliselt saadi COVID-piirangute tõttu vähem vigastusi nii koolis, huviringis, tänavatel kui muudes avalikes kohtades. Ka kodus saadud vigastuste arv püsis eelmisel aastal madalam kui 2019. või 2020. aastal - seda ilmselt pandeemiast tingitud muutunud elukorralduse tõttu. Kodus saadud vigastuste osakaal kõikidest vigastustest vähenes veidi võrreldes 2020. aastaga: kui 2020. aastal moodustasid koduvigastused 46% kõikidest vigastustest, siis 2021. aastal 44%,“ tõi välja Tervise Arengu Instituudi analüütik Liina Veskimäe.

2021. aastal vajas vigastuste tõttu ravi umbes 37 000 last (kuni 18-aastased) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut saja elaniku kohta. See on 2% võrra vähem kui aasta varem ja 16% vähem võrreldes 2019. aastaga. 2021. aastal juhtus alla-aastaste lastega võrreldes varasema aastaga 13% vähem õnnetusi ehk 2021. aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi umbes 850 imikut. Kõige sagedamini oli imikute puhul vigastuse põhjuseks kukkumine (57%), enamjaolt voodilt, sülest või mujalt maapinnast kõrgemalt.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2021. aastal kõige sagedasemaks vigastuste põhjuseks kukkumine, millele järgnesid enese äralöömine ning inimese või looma poolt tekitatud vigastus. Kukkumiste arv suurenes 2020. aastaga võrreldes ligi 6% võrra ning kukkumised moodustasid 44% kõikidest vigastuste põhjustest.

Vaata värskeid andmed tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.