Uuring: iga neljas keskealine Eesti mees on rasvunud

Meeste tervise kohta tehtud uuring sai alguse kodanikualgatuse korras ellu viidud kampaaniast „Pikema sõpruse päev“, mille eesmärk oli panna mehi rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest. Kliiniline uuring koos ankeetküsitlusega tehti aastatel 2019–2020 üle 3000 mehe seas, kes olid vanuses 40–49 eluaastat.

Tulemused näitasid, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid oluliselt vähem kui naised ning jõuavad seega meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega. Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on oluline, et ka mehed õpiksid oma tervise eest ennetavalt hoolt kandma. „Ajad, mil arvati, et mees peab ise oma muredega hakkama saama, peaksid ammu möödas olema. Põhjamaades on naiste ja meeste oodatava eluea vahe meist kuus aastat lühem. Enda tervise hoidmine ja vajadusel tervishoiutöötajatega konsulteerimine peaks ka meil olema isikliku hügieeni osa,“ märkis Laane.

Kliinilise uuringu järgi on iga neljas Eestis elav mees rasvunud ning ligi pooled ülekaalulised. Veerand uuringus osalenuist olid normaalkaalus. Rasvunud meeste osatähtsus suurenes koos vanusega ja see oli seotud peaaegu kõigi kehvade tervisenäitajatega. Neil oli kõrgem vererõhk, madalam testosterooni tase ning kehvemad maksa- ja vaimse tervise näitajad. Samuti tarvitasid nad sagedamini valuvaigisteid ja neil oli enam erektsioonihäireid.

Uuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst dr Margus Punabi, sõnul avab liigne kehakaal ukse paljudele teistele haigustele, mistõttu on oluline see kontrolli all hoida. „Kehamassiindeks võiks üle 40-aastastel meestel olla alla 27 ning silm tuleks peal hoida ka vööümbermõõdul, kuna vööpiirkonda ladestunud rasv on tervisele kõige negatiivsema mõjuga,“ selgitas dr Punab.

Vererõhk oli kõrge veidi enam kui pooltel meestest. Neist vähem kui pool väitis, et arst on neil kõrget vererõhku ka diagnoosinud, mis viitab sellele, et vähemalt pooled mehed pole oma kõrgest vererõhust teadlikud. Dr Punabi sõnul on kõrge vererõhk „vaikne tapja“, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. „Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ning on peamiseks südameinfarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning  ajuinsuldi põhjustajaks,“ märkis ta.

Normist kõrgem kolesteroolitase oli ligi kolmveerandil meestest ja kehvad maksanäitajad igal kuuendal mehel.

Kliiniliselt olulise depressiooni sümptomeid esines 4% vastanutel. Probleemidest, mis võivad olla seotud vaimse tervisega, esinesid sagedamini uneprobleemid ja söögiisu suurenemine. Mõlemat tõi esile ligikaudu iga kümnes mees.

Enda seksuaaleluga olid rahulolematud kolm meest kümnest. Võimalik eesnäärmehaigus, kusemishäired ja alanenud testosterooni tase on uuringu järgi igal kuuendal mehel. Seemnepurskehäired ja erektsioonihäired esineb igal viiendal, seksuaalse huvi langus on igal seitsmendal mehel. 

Dr Punabi sõnul algab erektsioonivõime langustrend 40. eluaastates, mil realiseeruvad vanuse ja eluviisiga seotud muutused veresoontes ja hormoonides. Südamehaiguste ja erektsioonihäire riskitegurid on sisuliselt kattuvad. „Uuringud on näidanud, et erektsioonihäire avaldub mitmeid aastaid enne tõsisemate südame-veresoonkonna haiguste avaldumist. Seega tuleks erektsioonihäiret nii mehel endal kui ka tema ravimeeskonnal kasutada varase markerina südame-veresoonkonna haiguste kõrgenenud riski kohta. Seksuaalhäired on täna edukalt ravitavad,“ lisas ta.

Ettevõtja ja „Pikema sõpruse päeva“ algataja Rain Vääna sõnas, et tulemused olid oodatust isegi kehvemad. „Mehed vanuses 18–40 ei teadvusta terviseteemasid endale piisavalt,“ märkis ta. „Meie eesmärk on tõsta Eesti meeste keskmist eluiga, et nad oleksid kauem terved ja reipad abikaasad oma naistele, õnnelikud isad lastele ning vanaisad lastelastele. Ootan vähemalt 10 000 meest novembris tegutsema ja koos „Pikema sõpruse päevaga“ tervisekontrolli tulema,“ julgustas Vääna.

Uuringu „Eesti 40–49aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev“ eesmärk oli saada ülevaade 40–49aastaste meeste tervisest ja olulisematest riskiteguritest, suurendada meeste terviseteadlikkust ning panna tulemuste põhjal alus meestele suunatud sekkumiste projekti väljatöötamiseks. Analüüsi kaasati 3195 mehe andmed. Uuringu korraldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga.

Meeste tervis on Tervisekassa tähelepanu alla sel aastal ka teiste projektidega. Aasta lõpus valmib „Terve täiskasvanu jälgimise ravijuhend“, mis loob võimaluse tõenduspõhiselt jälgida teatud vanusegrupi meeste tervist eeskätt esmatasandil ja töötervishoiusüsteemis. Hiljemalt 2023. aastal algatab Tervisekassa eesnäärmevähi sõeluuringu pilootprojekti. Meeste tervise uuringule tuleb ka jätku-uuring, mille raames hakatakse kindla vanuserühma mehi kutsuma tervisekontrolli.

Uuringu raportiga saab tutvuda TAI kodulehel.