Otsingu tulemused

Ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumbri (4/2022) põhiteema valik on ajendatud lõppevast Euroopa noorte aastast: mitmes artiklis on juttu noorte toetamisest eri valdkondade koostöös. Lisaks saab lugeda artikleid pagulaste toetamisest ja teistel päevakajalistel teemadel.

Ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumbri (4/2022) põhiteema valik on ajendatud lõppevast Euroopa noorte aastast: mitmes artiklis on juttu noorte toetamisest eri valdkondade koostöös. Lisaks saab lugeda artikleid pagulaste toetamisest ja teistel päevakajalistel teemadel.

Uued meetmed narkopoliitikas ei taha karistada, vaid vähendada stigmatiseerivat keelt ja hirmutavaid kuvandeid, arendada noorte sotsiaalseid oskuseid ning tagada ligipääs ravimitele ja riigipoolsele toele.

Kiire geneetiline testimine on liikumas teadusest igapäevasesse kliinilisse praktikasse ja muutumas standardraviks. Seetõttu on vaja arendada tõhusaid teenusepakkumise mudeleid, et tagada haiglate ja laborite piisav testimise võimekus võrdselt kõigile patsientidele ja pakkuda tuge ka peredele.

Diagnoosimata geneetiline haigus on peamine põhjus, miks kriitiliselt haiged vastsündinud ja imikud intensiivravile satuvad. Kogu genoomi sekveneerimine võib lähiajal kujuneda esmavaliku testiks haiguste kindlaks tegemisel, ent selle praktikasse võtmiseks on vaja rohkem teada kliinilise kasu kohta.

Kogu genoomi kiire järjestamise (WGS) kasutamine kriitilises seisundis lastel ja vastsündinutel õige diagnoosi leidmiseks või täpsustamiseks pakub kindlasti uusi ja väga atraktiivseid võimalusi. Oluline on leida õiged haiged, kellele see kõige enam kasu tooks. Aga nagu iga uue diagnostikameetodi puhul, ei tohiks sellegi juures unustada mõnda olulist detaili.

Raskelt haigete vastsündinute ja imikute ravi takerdub praegu tihtipeale diagnoosi püstitamisel. Selles vanuses laste haigustunnused võivad olla väga mittespetsiifilised, hingamishäireid võib põhjustada nii kopsude avanemishäire, mis on enneaegsete laste haigus, kui ka mõni harvikhaigus.

Värskest OECD Euroopa riikide tervise ülevaatest selgub, et pandeemia on 2021. aastal võrreldes sellele eelnenud aastaga vähendanud oodatavat eluiga rohkem kui ühe aasta võrra. Eestis vähenes perioodil 2019–2021 oodatav eluiga 2,1 aastat. Tõdetakse, et selline langus on enamike EL liikmesriikide seas suurim pärast teist maailmasõda. 2022. aasta oktoobri lõpuks oli teatatud EL-i 27 liikmesriigis enam kui 1,1 miljonist COVID-19 põhjustatud surmajuhtumist.

On väidetud, et ühe tegevuse kujunemine või kinnistamine harjumuseks võtab aega umbes 20-25 päeva. Kui üht tegevust järjepidevalt kolme nädala jagu igapäevaselt harjutada, on tulemuseks reaalne nii oskuste kui füüsilise suutlikkuse kasv koos tõenäolise uue harjumuse väljakujunemise algega. Maakeeli on selle teekonna teiseks nimetuseks treening ning eduelamuse teekonna kogemine.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson kirjutab detsembrinumbri eessõnas hooldereformist. Eessõna lõpus rõhutab ta, et iga reformi taga on inimesed: „Kuidas teha nii, et tasud ja töötingimused paraneksid sotsiaalvaldkonna kõigil töötajatel, et töötahe kasvaks ning silmad säraksid? Nende lahenduste nimel töötatakse".