Sotsiaaltöö

Supervisiooni kui reflektiivset praktikat kasutatakse Eesti sotsiaaltöös järjest enam. Eesmärk on toetada inimeste heaolu eest seisvate spetsialistide, professionaalsete võrgustike ja organisatsioonide toimimist nii tulemust kui ka inimesi väärtustaval moel.

Tartu Ülikoolis on 2020/2021. õppeaastast uus magistriõppekava „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu”. Õppekava annab teadmised, kuidas disainida kestlikke lahendusi kogukondade arendamiseks nii, et oleks tagatud inimeste heaolu.

Dubrovnikus korraldatud sotsiaaltöö konverentsi teemadest nii mitmedki olid aktuaalsed ka Eesti konteksti arvesse võttes. Mõnes valdkonnas võib Eesti end julgesti teistele eeskujuks seada, aga on ka valdkondi, mida on meilgi põhjust parandada. Inspireerivaid ideid ja erinevaid teemakäsitlusi oli konverentsil rohkesti

2020. a veebruaris said huvilised kuulata Tallinna Ülikoolis kahe tunnustatud sotsiaaltöö uurija mõtteid. Manchesteri Metropolitani ülikooli emeriitprofessor Malcolm Payne (Suurbritannia) kõneles teooria ja praktika seostest, Utrechti humanitaarteaduste ülikooli emeriitprofessor Hans van Ewijk (Holland) kohalikust sotsiaalpoliitikast ja sotsiaaltöö uurimisest. Nad andsid intervjuu ka Sotsiaaltööle.

Üleminek riiklikult juhitud sotsiaalpoliitikalt kohapeal väljatöötatud poliitikatele on kooskõlas keerukate ühiskondade olustikuga, milles esmatähtis ei ole mitte ressursside jagamine, vaid toimetulek elu endaga, individuaalselt ja just neis oludes.

25. märtsil 2020. a kinnitas Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu uuendatud sotsiaaltöötaja kutsestandardid Sotsiaaltöötaja, tase 6 ja Sotsiaaltöötaja, tase 7.