Inspireerivaid mõtteid Dubrovnikust
Dubrovnikus korraldatud sotsiaaltöö konverentsi teemadest nii mitmedki olid aktuaalsed ka Eesti konteksti arvesse võttes. Mõnes valdkonnas võib Eesti end julgesti teistele eeskujuks seada, aga on ka valdkondi, mida on meilgi põhjust parandada. Inspireerivaid ideid ja erinevaid teemakäsitlusi oli konverentsil rohkesti
Tallinna Ülikool
Olen saanud kahel aastal osaleda Horvaatias Dubrovnikus sotsiaaltöö teooria ja praktika kursustel nende ülikoolidevahelises keskuses (Inter-University Centre, IUC). Kõige enam väärtustan sealseis töötubades valitsenud toetavat ja vahetut õhustikku ning huvitavaid näiteid Sloveenia, Serbia, Horvaatia ja Tšehhi kogemusest.
Iga-aastaste kursuste eesmärk on ühendada kogukonda, kuhu kuuluvad sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika uurijad ning praktikud. Kursustel ja konverentsil osalejate arvu hoitakse 40–60 piiril, et võimaldada tavalisest pikemaid ettekandeid ja sisukamaid arutelusid. Esinejate ja auditooriumi dialoogi toetatakse igati.
Põnev teema ja tuumakad ettekanded
Mullusügisene konverents oli juba kolmekümnes ning seal kõneldi sotsiaaltöö uutest ülesannetest totalitaarses ja/või autoritaarses neoliberalistlikus süsteemis. Vaeti sotsiaaltöö rolli ühiskondlike muutuste keskel ning uuriti sotsiaalsete muutustega kaasnevaid poliitilisi, korralduslikke ja eetilisi küsimusi, mis võivad kerkida vabaduse realiseerimisel.
Sotsiaalpoliitika kujundamisest räägiti nii seoses laste ja peredega tehtava tööga, kogukonna võimestamisega kui ka sotsiaaltöötaja tööülesannetega eri riikides.
Konverentsi avas Põhja-Makedoonia sotsiaalminister Mila Carovska. Ta rõhutas vajadust regioonidevahelise sotsiaalpoliitika järele, et rahvusvaheliselt paremini jälgida ja toetada inimeste toimetulekut.
Bristoli Ülikooli vanemlektori Noemi Lendvai ettekanne Ungari sotsiaalpoliitikast tekitas elava diskussiooni. Ta rääkis, kuidas professionaalne sotsiaaltöö Ungaris kaob ja täidab järjest enam järelevalve funktsiooni. Diskuteeriti ka totalitaarsuse üle, mis muudab isegi keelekasutuse üha brutaalsemaks ja autoritaarsemaks.
Prof Ian Fergusson (University of West Scotland, Suurbritannia) keskendus kiiretele ja ohtlikele muutustele globaliseeruvas maailmas ning sotsiaaltöö vastuseisule neoliberalistliku ideoloogia tekitatud muudatustele igapäevatöös. Fergusson võrdles 20. sajandi lõpus vastuseisu tekkinud muutustele angloameerika riikides tänapäevaga ning tõi mitmeid näiteid globaalsest sotsiaaltöö vastuseisust muudatustele ühiskonnas (nt riigieelarve kärbetele) ja sotsiaaltöös (nt, et juhtumid muutuvad keerukamaks, kuid sotsiaaltöötajate arvu ei suurendata, vaid isegi vähendatakse).
Huvitavad lähenemised
Töötubades oli mitmeid põnevaid ettekandeid, keskendun neile, millest tasub ka Eesti kontekstis silmas pidada. Eesti Töötukassa tegevuse üle võime olla uhked. Tšehhi kolleegide uurimused panid mõtlema kahel põhjusel. Nende töötukassa töötajatel pole sotsiaaltöö haridust ja nii suudavad nad teha vaid järelevalvet. Tööturule tagasi pöördumiseks inimesed sealsest töötukassast sisulist abi ei saa.
Austraalia Queenslandi Ülikooli teadur Philip Gillingham rääkis suurandmete* kasutamise võimalustest otsuste tegemisel. Eri andmebaasidest pärit andmete kasutamine võib tekitada eetilisi dilemmasid, nt kui käsitletakse kuritegevuses retsidiivsust või laste hooletusse jätmise ennetamist.
Digiühiskonna mõjudest sotsiaaltöö väljaõppele rääkis David Kergel ja see ärgitas mõttevahetust sotsiaaltöötajate koolituse teemal. Kui õpetame traditsioonilisel viisil grupitöö tehnikaid ning nõustamist, pole inimestel digitaliseerunud ja tehnoloogiatel põhinevas igapäevaelus sellest kasu. Rohkem oleks vaja õpetada e-grupitöö ja e-nõustamise oskusi. Sel teemal on arutletud ka Euroopa Sotsiaaltöö Uurimuse Assotsiatsiooni konverentsidel.
Eestis on pikaajalise hoolduse reformiga võetud hoogu mitu aastat. Samasuguses olukorras on Sloveenia. Kummaski riigis pole hoolekande- ja tervishoiusüsteem integreeritud, koduhoolduse võimalusi napib ja inimene ei saa vajalikku infot ühest kohast. Eelmisel aastal oli Ljubljana ülikooli õppejõud Jana Mali optimistlik ja ootas reformi edukat lõppu.
Tänavu selgus, et reform on jäänud venima ning võtnud ka uue suuna. Põhjuseks on valimisjärgsed muudatused ning uue hoolekandeministri tööle asumine. Sloveenias on reformi elluviimisesse kaasatud Ljubljana ülikool, et luua pikaajalisele hooldusele suunamiseks hindamisinstrument.
Tänavu alustati uuesti hoolduskoordinaatorite töö jm piloteerimisega ning tundub, et lähiaastail ei jõuta reformiga kuigi kaugele. Arutelu oli elav, kuid kõlama jäi küsimus: „Miks te aastaid piloteerite? Tehke reform ära ja hinnake reformi tulemuslikkust.”
Kõige muljetavaldavam oli Austriast pärit Eva Grigori ettekanne kogukonnatöö oskuste vajalikkusest. Tema ettekande peamine argument oli, et neonatsistlikud organisatsioonid Saksamaal, Austrias ja Itaalias kasutavad kogukonnatöö meetodeid, kuid Austria sotsiaaltöötajatel pole oskusi ega teadmisi, et osata seda ära tunda ja reageerida, kui tekivad organisatsioonid, mis kehvemal järjel kogukonnaliikmete abistamisele lisaks levitavad ka oma ideoloogiat. Sotsiaaltöö paralleelstruktuuridele tähelepanu ei pöörata, paremäärmuslike rühmitused aga tugevnevad.
Konverents lõppes raamatu esitlusega. Bob Deaconi mälestuseks välja antud raamat „Social Policy, Poverty, and Inequality in Central and Eastern Europe and the Former Soviet Union: Agency and institutions in flux” („Sotsiaalpoliitika, vaesus ja ebavõrdsus Kesk- ja Ida-Euroopas ning endises Nõukogude Liidus”) võiks huvitada neid, kes soovivad ülevaadet sotsiaalkaitse süsteemide kujunemisest postsotsialistlikes riikides.
Lugeda saate ka vaesuse leevendamise meetmetest, tööturul osalemisest ja tervishoiu reformidest. Raamatus on näiteid Venemaalt, Kasahstanist, Leedust ja Ungarist.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2020
* Suurandmed on suured ja keerulised andmekogumid,mis pärinevad mitmetest allikatest, nt e-kirjad, tekstid ja numbrid, aga ka videosalvestised Kuna nende andmete maht on väga suur, siis vajavad nad analüüsimiseks eraldi IT- lahendusi.
KOMMENTAAR
30 aastat sotsiaaltöö teooria ja praktika konverentsi Dubrovnikus
Paul Stubbs, Zagrebi (Horvaatia) majandusinstituudi teadur
Dubrovnikus peetakse sotsiaaltöö teooria ja praktika intensiivseminari 1989. aastast. Ülikoolidevaheline keskus täitis külma sõja aastatel piirkondliku keskuse rolli, hõlbustades ida-lääne koostööd. Seminari programmis on tavaliselt intensiivsed ja interaktiivsed nädalapikkused kursused, mille teemadeks seadusega vastuolus noored, lapsed ja pered; kogukonnatöö, sotsiaalpoliitika, deinstitutsionaliseerimine, spirituaalsus, vananemisega seotud teemad.
Programmi 30. aastapäeva tähistati 2019. aasta septembris konverentsiga, kus toimusid loengud ja ettekanded ning paneeldiskussioonid ja grupiarutelud, uuriti sotsiaaltööd kui praktilist utoopiat ning käsitleti sotsiaalseid muutusi ja sotsiaaltöö seotust teiste kutsealadega.
Konverentsil osalenute ja korraldajate tähtsaima sõnumi leiate Dubrovniku manifestist „Ühiskonna läbimurre”: sotsiaaltöötajail tuleb leida võimalusi, kuidas vastu võtta tänapäevased väljakutsed nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil, olles solidaarne haavatavate gruppidega. Manifesti jagatakse sotsiaalmeedia ja ajakirjade kaudu.
IUC kursused pakuvad suurepärast võimalust arutada mõttekaaslastega sotsiaaltöö päevakajalisi teemasid. Nädal Dubrovnikus võimaldab põhjalikku dialoogi ja koostöösuhete arendamist. Lisateavet 2020. aasta kursuste kohta leiate aadressilt www.iuc.hr. Mitteametlikke päringuid saab teha Vito Flakerile (vito.flaker@fsd.uni-lj.si).
Suurandmed ja otsuste tegemine sotsiaaltöös
Philip Gillingham, Queenslandi Ülikooli Austraalia automatiseeritud otsuse tegemise protsessi uuringute keskuse teadur
Uuringud sellest, kuidas sotsiaaltöötajad teevad oma igapäevatöös otsuseid, on näidanud nende otsuste keerukust, detailsust ja subjektiivsust. Otsuste tugivahendid (ingl decision support tools, DST) võimaldavad täpsust ja järjepidevust, kuid uuringutulemused on liiga erinevad, et hinnata, kui kasulikuks peavad neid lahendusi praktikud.
Pärast sotsiaaltöö juhtumite digitaliseerimist ongi suurim uuendus DST kasutuselevõtt, mis tuletatakse suurandmete tehnikat kasutades. Digitaalsed dokumendid suhtluse kohta kodanikega ühendatakse avalike teenustega, näiteks tervishoiu, hariduse, kriminaalhoolduse ja sotsiaalteenustega.
Selle andmestiku analüüsimiseks töötatakse välja algoritmid, mis võimaldavad prognoosida muutusi inimeste käitumises, näiteks laste hoolekandesüsteemi sisenemine või korduskuritegevus.
Andmete sellisel kasutamisel on tõstatatud tõsiseid eetilisi jm probleeme, mis kahjustavad andmete esinduslikkust, DST täpsust ja kasulikkust. DST näiliselt objektiivsed otsusesoovitused kajastavad ajaloolist eelarvamust andmekogumite suhtes ning tugevdavad teatud inimrühmade tõrjutust ja ülemäärast järelevalvet.
Infoteadus areneb kiiresti ja sotsiaaltöötajad peavad osalema aruteludes DST arengu üle, et sinna ei investeeritaks tohutuid ja kasutuid rahasummasid, sest see lahendus võib teenuse kasutajaid hoopis kahjustada.
Loe lisaks
An, Sofiya Chubarova, T., Deacon, B., Stubbs, P. (2019). Social Policy, Poverty, and Inequality in Central and Eastern Europe and the Former Soviet Union. Agency and Institutions in Flux. Stuttgart: Ibidem-Verlag. www.ibidem.eu/en/reihen/gesellschaft-politik/crop-international-poverty-studies/social-policy-poverty-and-inequality-in-central-and-eastern-europe-and-the-former-soviet-union.html. (07.05.2020).
Duvrovnik manifesto 2019. The Necessity of the Social. (2019https://vitoflakeragenda.blogspot.com/2019/10/the-breakthrough-of-social.html?fbclid=IwAR2ATc7kcV8_wrW4wZaYrXT5eNoh--ZY2orWkp09SeQujmL5nu6ATF3oVFI (07.05.2020)