Raske ja sügava puudega lastele osutavad tugiteenuseid kõik omavalitsused
1. jaanuarist korraldavad raske ja sügava puudega lastele tugiteenuseid kohalikud omavalitsused. Kuidas on üleminek uuele korraldusele sujunud ning mis küsimustes vajati SKA koordinaatorite abi?
puudega laste tugiteenuste juht, sotsiaalkindlustusamet
Eelmise aasta novembris ja detsembris sõlmis sotsiaalkindlustusamet (SKA) toetuse andmise „Raske ja sügava puudega lastele (0–17) tugiisiku, lapsehoiu- ja transporditeenuse arendamine ja pakkumine kohalikus omavalitsuses” lepingud kõigi 76 kohaliku omavalitsusega, kus sellised lapsed elavad.
Omavalitsused olid taotlusi esitades mõelnud põhjalikult läbi teenuste osutamise protsessi ja võtnud vastutuse selle tagamisel. Siiski on mõned KOVid juba teatanud SKAle teenuste osutamise mudeli muutusest. Teenuseid soovitakse pakkuda kuluefektiivselt ja seepärast on leitud, et teenuseid on mõistlikum pakkuda ise või KOVi allasutuse kaudu, sisse osta oleks neid kulukam.
Eri võimalused teenuseid osutada
KOVide teenused arenevad ja muutuvad pidevalt, seetõttu pole ka ESFi toetuse saamisel takistuseks see, kui esialgne korraldusmudel muutub või täieneb, sest kõige olulisem on tagada lastele võimalikult tõhus ja jätkusuutlik abi.
Teenuste pakkumiseks on mitu võimalust. Neid osutab KOV ise või oma allasutuse kaudu, hangib need mujalt või on sõlminud näiteks lepingud kolme osapoole vahel. Teenuste kättesaadavust toetavad kõik variandid, seetõttu ei olegi siin mingeid piiranguid või ettekirjutusi, oluline on, et lähtutakse kehtivatest õigusaktidest, sh riigihangete seadusest.
Mitmed kohalikud omavalitsused on sõlminud koostöölepingud samade teenusepakkujatega, kes osutasid lastele vajalikke teenuseid ka eelneval (2015–2020) perioodil. On leitud ka uusi koostööpartnereid, kuid enamasti püüavad omavalitsused teenuste osutamisega ise toime tulla.
Kõigis KOVides on prioriteediks juhtumiplaanide täitmine ja ajakohastamine selliselt, et plaanist selguks nii pere kui ka lapse abivajadus. Enamik KOVe kasutab lapse abivajaduse hindamisel lapse heaolu käsiraamatut koos heaolu hindamise kolmnurgaga, mis toetavad ja lihtsustavad seda tööd.
Juhtumiplaani detailne tegevuskava või teenusvajaduse üksikasjalik kirjeldus KOVi haldusotsuses/korralduses on toetuse väljamaksmisel väga oluline, sest SKA peab saama dokumente lugedes tehtust ülevaate ning teadmise, et lapsele on määratud õige teenus vajalikus mahus.
Kui KOV ei ole juhtumiplaani tegevuskavas või haldusotsuses/korralduses teenuse vajadust piisavalt lahti kirjutanud, siis juhib SKA koordinaator puudustele tähelepanu ja abistab juhtumiplaani tegevuskava täiendamisel. Keerukamate juhtumite puhul SKA osaleb või aitab korraldada ka võrgustikukohtumisi.
Paraku on mõned lapsevanemad siiski juba SKAga ühendust võtnud ja palunud teenuste saamisel abi. Eelkõige teeb vanematele muret omavalitsuse paindumatus ja ühesuguse praktika kasutamine kõigi juhtumite puhul. SKA koordinaatorite abil püütakse leida võimalikult hea lahendus nii lapsele kui ka perele, võttes seejuures arvesse ka omavalitsuse võimalusi.
Millisteks teenusteks toetust küsiti
Kõik 76 omavalitsust taotlesid toetust tugiisiku teenuse osutamiseks, sest seda teenust vajatakse ja kasutatakse kõige enam ning sellele kulub kõige rohkem raha. Enamik tugiisikuteenust vajavatest lastest saavad seda haridusasutuses ja nii on tihenenud sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö.
Et vähendada suurt nõudlust tugiisikuteenuse järele, on tugiisikute töö ümber korraldatud ja liidetud nad näiteks haridusasutuste koosseisu õpetaja abideks. Sellised muudatused on suureks abiks lapsevanematele, kes saavad muretumalt töötada või õppida, teades, et laps saab õppeasutusest kogu vajaliku toe.
Selline muutus soosib ka tugiisikute (nüüd õpetaja abid) tööl püsimist, sest neile on tagatud sotsiaalsed garantiid ja kindel tööaeg. Mitmed omavalitsused on tugiisikud ka töövõtulepinguga tööle vormistanud, seegi tagab lapsele jätkusuutlikuma teenuse ja tugiisikule sotsiaalsed garantiid.
Kaks omavalitsust loobus toetusest lapsehoiuteenuse osutamisel, sest nad suudavad katta teenusevajaduse oma eelarvest, ülejäänud 74 omavalitsust soovis toetust ka selle teenuse osutamiseks. Kui omavalitsus tuleb iseseisvalt teenuste finantseerimisega toime, ei pea ESFi toetust kõigi teenuste pakkumiseks kasutama.
30 omavalitsust ei soovinud ka transporditeenuse lisatoetust, sest sotsiaaltransport toimib hästi ja kõik lapsed, kes seda vajavad, saavad seda kasutada omavalitsuse eelarve toel.
Muudeti ka KOVide õigusakte
Seoses taotluste esitamisega SKAle pidid omavalitsused muutma sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korda, kui see oli aegunud, ei olnud kooskõlas kehtivate seadustega või oli selles seatud piiranguid, mis ei lubanud määrata lastele vajaduspõhiseid teenuseid.
SKA aitas mitmel KOVil õigusakte üle vaadata ja soovitas, mis muudatusi võiks teha. Kui mõne omavalitsuste õigusaktide kontrolli käigus ilmneb veel puudujääke, võtab SKA KOViga ühendust, et juhtida puudustele tähelepanu ja aidata viia õigusaktid võimalikult kiiresti seadustega kooskõlla. Mitmed KOVid jõudsid eelmisel aastal oma õigusakte juba muuta ja tänavu 1. jaanuarist hakkasid nendes kehtima uued korrad teenuste osutamisel.
Esimene kuu ESFi toetusega teenuste osutamist on kohe läbi ja veebruaris tulevad esimesed arved. Need annavad üle-eestiliselt selgema ülevaate, kui paljude laste teenusevajadus on säilinud muutumatuna, kui paljud enam teenuseid ei vaja ning mis organisatsioonidega tehakse koostööd. Mitmed KOVid on teada andnud, et osutasid jaanuaris teenuseid omavahendite toel; ESFi toetust hakatakse kasutama alles siis, kui kõik eeldused toetuse saamiseks on täidetud.
Muudatuse tulemusena peaks tugiisiku-, lapsehoiu – ja transporditeenuse saamine muutuma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks kõigile asjaosalistele.