Kose valla kogemus: teenusmudeli tugev külg on kliendikesksus
Sotsiaalvaldkond on arenenud kiiresti ja suurte muutustega. Üha rohkem ülesandeid delegeeritakse kohalikule omavalitsusele. See on ka mõistetav, sest omavalitsus on inimesele kõige lähemal ja tunneb oma piirkonna inimesi ning nende vajadusi. Sellega kaasneb aga ka teenuste arendamise ja juurutamise vajadus.
sotsiaalnõunik, Kose Vallavalitsus
juhataja, Kose Päevakeskus
Kose vallas on psüühilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuseid osutatud enam kui kümme aastat. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamise katseprojektiga liitusime kolm aastat tagasi, esimesed kliendid tulid teenusele 2019. aasta novembris. Aastail 2019–2021 oli meil 10 teenusekohta, teenuseid osutasime 11 inimesele. 2022. aasta algusest on meil 15 teenusekohta, praegu on teenusel 14 inimest. Liitudes projektiga uskusime, et tänu sellele saame kiiremini ja paindlikumalt aidata abivajajaid. Lootsime tuua teenused inimesele võimalikult lähedale ja oluliselt lühendada aega, mis jääb abivajaduse märkamise ning teenuse osutamisega alustamise vahele.
Projekti käivitamine
Tegevuste käivitamine läks meil ladusalt. Projekti taotlust esitades mõtlesime juba konkreetsete inimeste peale, kellele see teenus võiks sobida ja nii läks esimeste klientide kaasamine kiiresti. Üks inimene tuli teenusele ka psühhiaatriahaigla kaudu, soovitusega pakkuda talle taastumiseks toetust ja tegevust päevakeskuses. Sel ajal olid meile suureks abiks ka sotsiaalkindlustusameti edastatud vallas elavate puuetega inimeste andmed, kust nägi inimesele määratud puude liiki. See tegi teenust vajavate inimeste leidmise ja neile abi pakkumise lihtsamaks.
Võtsime inimestega ise ühendust, rääkisime, mis projektiga on tegemist ja hindasime nende teenuse vajadust. Mitte kõik ei olnud kohe valmis projektiga liituma. Selleks oli vaja täita mitmeid dokumente, neid allkirjastada, mis tekitas mõnes inimeses umbusku. Õnneks ei takistanud see teenuse pakkumist, kuna ISTE-projektis on võimalik abivajajale teenust osutada ka toetusplaani alusel ja allkirjastada projektis osalemise ankeet hiljem, kui usaldus teenuseosutaja vastu juba olemas.
Meie vallas osutab baasteenust Kose päevakeskus, kellel on pikaajaline erihoolekandeteenuste osutamise kogemus ja seega tööl ka kvalifitseeritud tegevusjuhendajad. Katseprojektis osalemise mõte oli ühine ja omavaheline koostöö sujub väga hästi. Selleks et teenus vastaks inimeste vajadustele ja oleks isikukeskne, oleme päevakeskusesse tööle võtnud veel ühe tegevusjuhendaja.
ISTE-projekti kogemus on näidanud, et inimest piisavalt toetades, motiveerides ja julgustades on võimalik muuta tema elu.
Iga uue teenuse lisandumine on alati paras proovikivi ja läheb aega, kuni kõik hakkab hästi toimima. Tagasi vaadates polnudki see siiski nii keeruline. Alguses tekitas segadust paberitöö. Esmase hindamise põhjal selgunud toetusvajadus ja sellest tulenevalt valitud teenuse komponendid võivad teenuse osutamise käigus päris palju muutuda. Seetõttu oli esialgu palju küsimusi seoses teenuse komponentide planeerimisega, tegevuste elluviimise ja kõige selle kirjaliku vormistamisega. Näiteks tundus esmase hindamise põhjal, et inimene ei vaja abi väljaspool eluruume liikumisel. Teenuseosutaja, kes temaga põhjalikumalt tegelema hakkas, nägi aga, et inimene ei suuda iseseisvalt ühistransporti kasutada ja vajab siiski abi. Kas teha sellises olukorras kohe uus hindamine või lisada täiendav komponent tegevusplaani ilma hindamiseta? Millal seda teha? Ka abivajaduse hindamisvahend oli uus, selle kasutamise selgeks õppimine võttis palju aega. Samas on hindamisvahendi kasutamine parandanud meie oskust selgitada välja inimese toetusvajadus ja tegevusi planeerida. Esimesel projekti perioodil oli meie jaoks õnneks alati olemas sotsiaalkindlustusameti koordinaator Pille Soonman, kes kuulas, nõustas ja toetas.
Teenusmudeli tugevad küljed
ISTE-projekti kogemus on näidanud, et inimest piisavalt toetades, motiveerides ja julgustades on võimalik muuta tema elu. Inimestes on peidus tugevaid külgi, mis tihti jäävad märkamatuks. Isikukesksuse põhimõtet järgides saame arvestada iga inimese individuaalseid vajadusi ja võimeid, osutada talle teenust tuttavas keskkonnas, tema kodus ja koostöös tema lähedastega. Projektis saame toetada ka pereliikmeid ja vajaduse korral osutada neile teenusekomponente. Teenus on väga paindlik: kui inimese teenusevajadus suureneb, siis saame kohe pakkuda ka rohkem tuge.
Püüame mõista iga kliendi abivajaduse põhjust ja otsida koos inimese ning tema lähedastega võimalusi probleemide lahendamiseks. Olulised märksõnad on varajane märkamine ja kiire teenusele jõudmine. Tegevusjuhendaja ja kliendi usalduslik suhe teeb abi osutamise ja vastuvõtmise lihtsamaks ning tulemuslikumaks.
Edulugu
2020. aasta alguses liitus projektiga 54-aastane Mare (nimi muudetud), kes oli olnud väga kaua sotsiaaltöö klient ja aastaid arvel töötukassas. Marel oli madal enesehinnang ja negatiivne eluhoiak, ta ei käinud kodust väljas ja pelgas inimestega suhelda. Tal olid tekkinud võlad ning majanduslik olukord oli väga keeruline.
Esmase hindamise põhjal vajas Mare toetust suhtlemisel ja suhete hoidmisel, töö või õppimisega seoses, füüsilise tervise eest hoolitsemisel ning eelarve planeerimisel. Ta vajas ka vaimse tervise alast toetust, kuna oli pidevalt ärev ja kartis üksi kuhugi minna. Marel oli vähe lähedasi inimesi. Tal on kaks täisealist last, kellest üks elab temaga koos ja vajab samuti igapäevaste toimetuste juures tuge.
Koos Marega seatud esmane eesmärk oli suurendada sotsiaalset aktiivsust ja parandada majanduslikku toimetulekut. Muutused Mare elus olid üsna kiired ja olulised. Tegevusjuhendaja käis Mare kodus, aga Mare hakkas käima ka päevakeskuses, kus ta kohtus teiste teenuseid kasutanud inimestega ja osales ühisüritustel. Kui päevakeskuses oli vaja koristajat asendada, oli Mare kohe valmis seda tegema, vajades esialgu muidugi juhendamist. Samas olid inimesed ja ümbrus talle tuttavad.
Tegevusjuhendaja abiga hakkas ta tegelema ka oma füüsilise tervisega. Koos vaadati üle eelarve, tööl käimine andis lisasissetuleku ja võimaluse võlgu vähendada, samuti julguse ja tahtmise proovida töötada mujal. Nüüd töötab ta väljaspool päevakeskust ja tänu toetusele on sellel töökohal püsinud juba peaaegu kaks aastat. Tema majanduslik toimetulek on oluliselt paranenud ja tal pole enam võlgu. Mare on julgem suhtleja, osaleb päevakeskuse üritustel ja väljasõitudel. Marel on huvi ja julgus õppida uusi oskusi, ta on rõõmsameelne, positiivne ning rahul elus toimunud muutustega.