Otsingu tulemused

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja söömisharjumused, vähenenud on noorte liikumisoskused ja liikumisaktiivsus ning paraku on suurenenud uimastite tarvitamine ja kättesaadavus. On teada, et halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, olenemata sellest, kas need on sigaretid, alkohol või mõni narkootiline aine. Vähem on aga räägitud toitumise ja liikumise mõjust vaimsele tervisele.

Taskuhäälingud said Eestis tuule tiibadesse koos koroona tulekuga. Need on väga populaarsed ajasisustajad autosõidu või sportimise ajal. TerviseTasku on küll sellel maastikul uus tegija, kuid laia teemaspektriga – see hõlmab kogu elukaart sotsiaalsüsteemist hariduseni.

Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade valitud koolitusprogrammide ülesehitusest, sisust ja tõenduspõhisusest ning leida 3–5 Eesti konteksti sobivaimat õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavat koolitusprogrammi. Siinses analüüsis on vaadeldud koolituskursusi, mis on suunatud selgelt õpetajate enda sotsiaal-emotsionaalse pädevuse suurendamisele (vastupidiselt nende oskuste õpetamisele). Vaadeldakse koolitusprogramme, mille eesmärk on arendada üht või mitut osa sotsiaalse-emotsionaalse pädevuse, teadmiste, oskuste ja uskumuste komplektist.

Personaalmeditsiini uudiskirja mai number keskendub projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ kajastamisele.

Alates aastast 2018 on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. See piirang on eelkõige mõeldud mittesuitsetajate ja mitte veipivate inimeste tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja selle kujundamiseks, et tubaka-ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus.

2022. aastal sündis Eestis kokku 11 571 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1575 lapse võrra vähem, selgub Raseduse infosüsteemi avaldatud andmetest. Erinevus Statistikaameti avaldatud andmetega tuleneb sellest, et sünniregister kogub kõigi Eestis sündinud laste andmeid, olenemata ema elukohariigist, kuid ei kogu Eesti emade välisriigis sündinud laste andmeid.

Mai lõpus esines Tallinnas Tervise Arengu Instituudi juhitud projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsil avaettekandega Soome teadlane Tommi Nyrönen, kes tõi kõigepealt välja, miks on vaja andmejagamisteenuseid ja mida on võimalik nende abil saavutada. Näiteks, COVID-19 pandeemia tõi kaasa tohutu rahalise kulu, mis oleks võinud aga olla palju hullem ilma vaktsiinideta, mis töötati välja rekordajaga, kasutades selleks jagatud andmeid.