Otsingu tulemused

Eesti esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Kehaliselt inaktiivseid inimesi on Eesti täisealisest rahvastikust ligi kolmveerand. Liigse kehakaaluga on üle 60% Eesti täiskasvanud rahvastikust. Liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi esineb igal viiendal täiskasvanul Eestis.

Riiklik perelepitus aitab lahku läinud lapsevanematel kokku leppida lapse parimatest huvidest lähtudes. Sotsiaalkindlustusamet on osutanud teenust poolteist aastat. Kuidas ja miks teenus loodi, millised on olnud tulemused ning mis suunas teenust arendatakse?

Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksi järgi kuulub professionaalse sotsiaaltöö juurde oskus hoolitseda oma isikliku ja tööalase heaolu eest, mis võimaldab säilitada oma töövõime. Mida saab enda hoidmiseks ja arendamiseks teha?

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on õigus nii lapsehoiu- kui ka tugiisikuteenusele kõigil lastel, kellel on vajadus selle järele tuvastatud. Siiski on kitsaskohti nii teenuse taotlemisel, kasutamisel kui ka korralduses. Veelgi keerulisem on tugiteenuseid osutada ja hoida väga väiksele, ent spetsiifilisele sihtrühmale: harva esineva haigusega ehk harvikhaigusega lastele ning nende perele. Hätta jäävad nii pered kui ka teenuseosutajad, toetust vajavad ka lapsehoidjad ja tugiisikud.

Uuringu eesmärk on hinnata täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ning liigse kehakaalu vahetut majanduslikku mõju Eestis. Need käitumuslikud riskitegurid on paljude krooniliste haiguste eelduseks, kuid neist tuleneva tervisekaotusega ja sellega seonduva kulu hindamist ei ole Eestis viimasel ajal tehtud.

Saaremaal osutatakse tuge vajavatele lastele ja peredele kõiki teenuseid ühest kohast. Eri valdkondade tugivõrgustiku kujundab juhtumikorraldaja. Laste ja perede sotsiaal- ning haridusvaldkonna teenuste ühine korraldus on andnud häid tulemusi.

Kvaliteetsed ja ajakohased terviseandmed

Uute HIVi juhtude andmed näitavad, et viimasel kümnel aastal on levik oluliselt vähenenud, kuid siiski kõrgel tasemel. Suurem osa HIVi nakatunuid tuvastatakse Tallinnas ja Ida-Virumaal ning vanuses 30–49 aastat. Naisi on uute juhtude seas kolmandik. 2022. aastal registreeriti Eestis aga rekordiliselt palju HIVi juhte inimeste seas, kes olid varem mõnes teises riigis HIV-diagnoosi juba saanud (ligi kaks kolmandikku kõigist uutest juhtudest), ning pöördusid nüüd Eestis ravile. 2020. ja 2021. aastal oli selliseid juhte kümmekond ning veel varem üksikuid.

Värskelt valminud

Arengukavas määratleme asutuse visiooni ja missiooni, üldised eesmärgid ja tegevussuunad ning olulisemad tegevused nende saavutamiseks. Peame oluliseks, et instituudi põhieesmärgid on aja- ja asjakohased. Seni kehtinud arengukavaga võrreldes iseloomustab täiendatud dokumenti tegevussuundade läbipaistvus ja selgelt kirjeldatud sammud nende saavutamiseks, mis avab meie ambitsioone ja strateegilisi suundi. Oma tegevustega toetame riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ toodud rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkondade eesmärkide saavutamist.