Otsingu tulemused

Siseministeeriumi eestvedamisel toimub aastatel 2023–2027 kuueteistkümnes kohalikus omavalitsuses turvalisuse arenguprogramm. Programmi eesmärk on turvalisuse kavandamise edendamine kohalikes omavalitsustes ja turvalisuse valdkonna võimekuse arendamine. Projekti toetavad tegevused Tervise Arengu Instituudis on programm „Teadlikult turvalisem“ ja „Tulemuslik ennetus“ koolitused.

Kuigi narkootikumide tarvitamisega seotud ohtudest räägitakse avalikkuses üha rohkem, on erisuguste narkootiliste ainete tarvitamine siiski laialdaselt levinud, mis viitab nende suurele kättesaadavusele.

Uuring annab ülevaate Eesti täiskasvanud elanike hoiakutest uimastite tarvitamise suhtes ja uimastite, sh narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise levikust. Küsimustikud saadeti 5000-le juhuslikult valitud 16–64-aastaste Eesti elanike rahvastiku- registris olevale e-posti aadressile ja seejärel internetis mittevastanutele posti teel koju. Valimi moodustamiseks kasutati kihitamist vastavalt soole, vanusele ning piirkonnale. Andmeid koguti nii elektroonselt kui ka paberil, vastata sai eesti või vene keeles. Uuringu kohandatud vastamismäär oli 41%.

Kokkuvõte esitab ülevaate narkootikumide tarvitamise olukorrast ja statistikast Eestis nii uuringute kui ka teenuste lõikes 2023. aastal. Eesmärk on vaadelda, kuivõrd on praegu rakendatavad sekkumised kooskõlas olukorraga ja anda sisend prioriteetide ja eesmärkide püstitamiseks lähiaastatel.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel seostatakse alkoholitarvitamist igal aastal 740 000 uue vähijuhtumiga kogu maailmas. Eestis haigestub nendesse haigustesse aastas keskmiselt 260 inimest ning sureb 162 – need on arvud, mis räägivad nii mõndagi eestlaste teadlikkuse kui ka harjumuste kohta. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Keiu Paapsi ning alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel kinnitavad, et väga suureks murekohaks on just eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist.

Kõik inimesed väärivad võimalust elada pikalt ja võimalikult kaua tervena. Eestis on aga suur ebavõrdsus nii oodatava eluea, tervena elatud aastate, aga ka tervisekäitumise osas.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas 2023. aasta Eesti rahvastik 424 044 eluaastat, mis on umbes 20 000 aasta võrra vähem kui 2021. a, kuid ligi 11 000 võrra rohkem kui aastal 2019. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv nelja aastaga meestel suurenenud kaks ja naistel üks protsenti.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2023. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 4% rohkem kui aasta varem.

2023. aastal loovutas verd 28 319 inimest, mida on võrreldes varasema aastaga (28 724) mõnevõrra vähem, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 292 - see teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,8 vereloovutust, mis on sarnane varasemate aastatega.