Otsingu tulemused

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgus, et tervishoiuteenuse osutajate tulud ületasid 2022. aastal 2 miljardit eurot ja olid 7% suuremad kui aasta varem. Tulude kasv on võrreldes eelnevate aastatega aeglustunud seoses Tervisekassa COVID-19 rahastuse vähenemisega. Samas suurenesid teenusepakkujate kulud rohkem kui tulud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teavituskampaania 3–8-aastaste laste vanematele jagab soovitusi ja ideid, kuidas mänguliselt täita lapse ja vanema suhtekontot. Teavituskampaania keskne kanal on veebileht tarkvanem.ee.

Kui kiirabi kohale jõudis ja arst mu isa käest küsis, kuidas ta ennast tunneb, siis vastas ta jõuvarusid kokku võttes, et „pole viga“ ja „ei kurda“. Ta on elu aeg selline olnud ja oma hädasid ning muresid pigem sissepoole elanud kui välja näidanud. Õnneks jõudsid arstid üsna pea ka ise ta murele jälile ning andsid abi.

Mehed jõuavad arsti juurde pigem liiga harva ja hilja – meestel on vähesem terviseteadlikkus ja hirm olla valesti mõistetud. Maskuliinsed normid ehk arusaam „Mehed ei nuta!“ on üks põhjustest, miks abi otsimine (eriti vaimse tervise murede korral) ei ole meestele omane või lihtne. 61 protsenti meestest ütles, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima.

Karin Kilp, TAI terviseturunduse osakonna projektijuht „Septembris ei joo!“ pakub igal aastal paljudele inimestele võimaluse tõestada enesele ja teistele, et alkoholi tarvitamisest loobumine pole mitte ainult võimalik, vaid ka tervisele kasulik.

Perekond on laste arenemise ja kasvamise loomulik keskkond, mis avaldab suurt mõju nii laste väärtushinnangutele kui ka oskustele ja käitumisele. Vanemate teadlikkus nooruki tegevustest ja sõpradest ning üheskoos veedetud aeg aitavad ennetada riskikäitumist ja terviseprobleeme. Paraku näitavad värsked Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused, et noorte suhted oma vanematega on halvenenud, eriti peredes, mis on majanduslikult vähem kindlustatud.

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes on varases lapseeas saanud vähidiagnoosi ning käinud sellega seonduvalt läbi pika ja väga raske raviteekonna.

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas vähenenud, kui siiski on probleemkohti: näiteks e-sigarettide üha sagedasem tarvitamine.

Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud.

Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega. Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest?