Isadepäeval võiksid mehed mõelda ennekõike iseendast

Üsna suur osa meestest on sarnase kasvatuse ja ellusuhtumisega, kus abi juletakse küsitakse alles viimases hädas ja siis ka seda oma muresid justkui pisendades. Ja ükskõik, kui palju ma oma isast ei hooliks, seda mentaliteeti on väga raske muuta. Ometigi võiks arsti poole pöördumine olla kultuuri osa ehk et kultuurne (ja normaalne) on käia arsti juures ning oma muresid temaga jagada.

Oma autot käime kindla intervalli tagant me üsna hoolikalt tehnoülevaatuses näitamas. Aga et ise tervisekontrolli minna – selleks peab ikka mõjuv põhjus olema, sest niisama igaks juhuks ei tundu arsti kabinetti astumine kuigi kohane. Pole siis imestada või kedagi süüdistada kui sellistel juhtudel ongi juba keerulisem aidata või häda ravida – sest selle sekkumise „parim enne“ on tugevalt üle lastud.

Isedepäeva vaates võiks iga järeltulijaid omava mehe mõttes olla esimesel kohal soov elada pikalt ja võimalikult tervelt – nii, et lastega koos veedetud aeg oleks pikk, sisutihe ning helgeid mälestusi täis. Liiga sageli ja liiga palju näeme olukordi, kus isad on perede kõrvalt kadunud ning teatud ikka jõudes puudu ka perepiltidelt. Kindlasti on siin ühe ankurteemana põhjuseks keeruliseks aetud suhted, kuid neid mõjutajaid on veelgi. Sageli mehe enda tervisevalikud, harjumised ning ennast hävitav riskikäitumine.

Kuidas peaks mehele lähenema?

Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise uuringust on tulnud välja, et lastega täiskasvanutel on üldiselt vähem vaimse tervise probleeme (depressiooni, ärevust, vaimset kurnatust) kui üksi elavatel täiskasvanutel. On olemas turvavõrgustik, kellele loota, aga ka kelle nimel soovida endast esitleda parimat võimalikku versiooni. On olemas kohustus ja vastutus laste ning lähedaste ees. 

Sama uuring kinnitas, et nendest, kes tundsid vajadust vaimse tervise abi järele, eelistas 70% abi otsimise asemel oodata, et probleemid laheneksid või siis ise hakkama saada. Meeleoluhäirete taga võivad peituda mitmed põhjused. Kui näiteks elustiil ei toeta vaimset tervist, tuleks üle vaadata sellega seotu: kas magtakse piisavalt; kas süüakse piisavalt ja kvaliteetset toitu; kas päevakavva mahub ka meeldivaid tegevusi; kas jääb aega füüsilise aktiivsusega tegelemiseks, sõpradega kohtumiseks?

Mitmed sekkumised näitavad, et mehi on õnnestunud paremini kaasata ja kõnetada, lähenedes pisut teise nurga alt, näiteks peresuhete ja teiste oluliste rollide kaudu elus (isa, laps, sõber). Mehele on oluline valikuvabadus abi saamisel ja eriti just vaimse tervise abi puhul on oluline, et selgitused oleksid esitatud võimalikult teaduspõhiselt ja ratsionaalselt. Oluline on ka eneseabi võimaluste tutvustuste sõnastamine meestele sobivalt, et nad tajuksid võimalust lahendusi kasutada ilma oma mehelikkust kahjustamata. Siinkohal on üks võimalik lahendus keerata sõnum vastupidiseks, et abi otsimine ja vastutuse võtmine lahenduse leidmisel on tugevus ja positiivne mehelik omadus.

Sotsiaalministeeriumi ja Kantar Emori uuringus on välja toodud, et rohkem kommunikatsiooni nn meeste keeles aitab neid kaasata tervise teemadel paremini.

• Sõnumid on meestele suunatud ja nendega seotud kontekstis. Kas näiteks tehnikavaldkonnas töötavate meeste kõnepruugis võiks olla tervisekontroll sama oluline nagu korraline ja ülioluline tehnoülevaatus?
• Meessoost eeskujud kõnetavad ja annavad inspiratsiooni.
• Positiivsed sõnumid ja huumor suurendavad motivatsiooni oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks: „Sa ei pea sööma nagu jänes“ tasakaalustatud toitumise teemade korral või liikumisaktiivsuse üleskutsed „Kolme kuuga miljonäriks“ või „Pane kondimootor tööle!“.

Kas isad on vormis?

Iga mees saab regulaarselt ise silma peal hoida oma põhilistel näitajatel, mis tema tervist peegeldavad: regulaarselt (iga-aastaselt) tuleks kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähe aeroobset liikumist ja needki, kellel on suurenenud terviserisk (nt liigne kehakaal, suitsetajad, aga ka sage alkoholi tarvitamine).

Kehamassiindeks (KMI) on üks kõige enam levinum meetod, mis arvutatakse kehakaalu (kg) ja pikkuse (m) suhte alusel. Vaata kalkulaatori ja tulemuste tõlgendamise juhendit.

Kehamassiindeksi kõrval on mõistlik hinnata ka vööümbermõõtu. Eesti meeste vööümbermõõt üle 102 cm on seotud kõrge ning üle 94 cm suurenenud riskiga tervisele.

Küllaltki uus näitaja, millega rasvumist hinnata, on vööümbermõõdu ja pikkuse suhe. See võiks jääda väiksemaks kui 0,5. See tähendab, et tervislik vööümbermõõt on selline, mis on pool või vähem meie pikkusest.

Universaalsed soovitused tervislikumaks elustiiliks

Iga inimene saab oma elukvaliteedi parandamiseks ja tervise tugevdamiseks langetada olulisi otsuseid. Kuid et nende mõju ei avaldu kohe, võib tekkida oht, et enne positiivsete muutuste ilmnemist lüüakse juba käega. Olulisim on sellest nn surnust punktist üle saada ja jätkata elu muutvate harjumuste korrigeerimisega seni, kuniks need igapäevaelu normaalseks osaks on muutunud. Nõuanded on siinjuures universaalsed:

• Toitu mitmekesiselt: tarvita rohkem marju, puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Kasuta vähem magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi.
• Soolatarbimine tuleks saada kontrolli alla, päevane kogus ei tohiks ületada 6 grammi.
• Hoidu sõltuvusainetest sh väldi nii tavasigarette kui ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamist.
• Ära liialda alkoholiga.
• Maga ja puhka piisavalt.
• Õpi stressiga toimetulekut ning ole positiivse ellusuhtumisega. (50% on üleväsinud, 25% stressis ja 33% masenduses).
• Panusta heade (partner)suhete loomisele ja hoidmisele.
• Hoia oma vaimset tervist ja vajadusel ära pelga abi küsida.

Oluline on alustada harjumuste kujundamist ja tervisekäitumist juba lapseeas, aga kunagi pole liiga hilja teha muudatusi eluviisis. Pikem, tervem ja õnnelikum eluiga võiks olla stiimul, millele tuleks hakata mõtlema juba varajases keskeas. Minu isa läheneb juba 94. eluaastale ning püsib selle vanuse kohta heas vormis suuresti läbi elukaare tehtud valikutele ja otsustele. Iga isa on oma lastele eeskujuks. Head isad – püüdkem seda rolli uhkusega välja kanda, head tugevamat tervist ja elutervemaid valikuid meile kõigile!

Valdo Jahilo

TAI kommunikatsioonikeskuse juht

Arvamuslugu ilmus 8. novembril 2023 Õhtulehes.