Otsingu tulemused

Põhja-Sakala vallas on lähiajal teoksil paljutki – ehitatakse kogukonnamaja ja sotsiaalteenuste keskust, koostatakse heaolu profiili ja tulemustest lähtuvat heaolu arengukava. Sealses töökultuuris peetakse kõige olulisemaks inimesekesksust, koostööd valdkondade vahel ja töötajate toetamist.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.

15. juunil tunnustati Tartus, Vanemuise Kontserdimajas toimunud pidulikul üritusel, 2020. aasta silmapaistvaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja sotsiaalvaldkonda panustajaid, keda nende kolleegid, juhid ja koostööpartnerid esitasid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja teiste erialaorganisatsioonide ühiskonkursile.

Iga lapse jaoks on parim kasvukeskkond pere, kus on tagatud tema õigused ja vajadused. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed paigutatakse võimaluse korral elama kasuperedesse. Sageli on kasuperedes ka bioloogilised lapsed, kelle jaoks kasulaste lisandumine tähendab olulist elumuutust.

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule iseseisvalt igapäevategevustega toime ja vajavad kõrvalabi. Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

Sõltuvusprobleemide lahendamine on keeruline ülesanne kogu ühiskonnale. Teadlikku otsust hakata uimastisõltlaseks ei tee keegi. Sõltuvushäirega inimesed ja nende lähedased vajavad hukkamõistmise asemel mõistmist ja abi – see on inimese paranemise teel kõige olulisem.

2021. aasta lõpuni on riigi lisaeelarvega ettenähtud piisavalt raha, et pakkuda töönõustamist (nt supervisiooni ja coaching’ut) kõigile erihoolekande- ja rehabilitatsiooniasutustele, üldhooldusasutustele ja tervishoiuasutustele.

Sotsiaalministeerium kavandab järgmise 5–10 aasta jooksul suuremaid ja väiksemaid algatusi, projekte, arendusi ning seadusemuudatusi, mis panustavad pikaajalise hoolduse paremasse korraldusse, toimimisse ja kättesaadavuse parandamisse.