Otsingu tulemused

Hiljutine uuring näitas, et toetus alkoholipoliitika meetmetele sõltub individuaalsest alkoholikäitumisest. Vähem toetavad vastavaid meetmeid need, kellel on suurem risk alkoholi liigtarvitamiseks.

Septembrikuu

Hanke „Kahjude vähendamise teenuse osutamiseks teenuseosutajate leidmine“ infotunnis tutvustas hankija oma plaane. Tegu on üle rahvusvahelise piirmäära jääva sotsiaalteenuste erimenetluse hankega, mille eesmärk on leida lepingupartnerid, kellelt osta 2025. aastal kahjude vähendamise teenust. Infotund toimus hübriidina: Teamsi keskkonnas ja Tervise Arengu Instituudis (aadress: Paldiski mnt 80,  Tallinn) 20.09.2024.

Värskes uudiskirjas tutvustame rahvastiku tervise aastaraamatut, kus seekord keskendusime eelkõige toitumisega seotud näitajatele. Tõstame esile ka murettekitava trendi – tahtliku enesekahjustamise sagenemise koolinoorte seas. Arutleme koolitoidu rolli üle – kas see on kulu või hoopis investeering. Positiivsest küljest on Eestis magustatud jookide tarbimine vähenemas, kuid endiselt on oluline suunata inimesi tervislikumate valikute poole. TAI teadlased on avaldanud uusi uuringuid, mis käsitlevad rasvumist, toitumist ja teisi terviseteemasid.

WHO soovitab noortel liikuda iga päev keskmise või suure intensiivsusega vähemalt 60 minutit. TAI HBSC uuringu andmetel liigub sellele soovitusele vastavalt vaid 16% 11–15-aastastest Eesti kooliõpilastest: poistest 19% ja tüdrukutest 13%. Õpilaste kehalise aktiivsuse tase ei ole perioodil 2013–2022 oluliselt muutunud. Kehalist aktiivsust oleks võimalik suurendada igapäevase argiliikumise arvelt ja soodustades noorte treeningutes osalemist. 

Tervist toetavate toiduvalikute tegemisel mängib suurt rolli toidukeskkond ehk füüsiline, majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne-kultuuriline kontekst, milles tarbijad otsustavad, kuidas ja millist toitu hankida, valmistada ja tarbida.

Võrreldes 2006. aastaga joob nüüdisajal magustatud jooke praktiliselt iga päev poole vähem Eesti täiskasvanuid ehk umbes seitse protsenti. Samas viitab värske uuring, et terviseteadlikkust annaks oluliselt suurendada nooremate, meeste ja väiksema haridustasemega inimeste hulgas.

Atraktiivse tööandja kvaliteedimärgiga tunnustati tööandjaid 4. septembril Tallinnas toimunud Instari ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldataval Atraktiivsete Tööandjate Päeval.

Tervise Arengu Instituut kuulutab koostöös Tööinspektsiooniga sel sügisel välja „Tervist edendav töökoht“ märgise taotlemisvooru. Taotlusi saab esitada 1.–20. oktoobrini.

VEPA metoodika on tõendatult tulemuslik ennetustegevus, mida kasutatakse koolis tavapärase õppetöö käigus. Metoodikat on Eesti koolides kasutatud juba 10 aastat ning väljaõppes on osalenud 190 kooli, 935 klassiõpetajat ning metoodikast on osa saanud üle 17 000 õpilase. VEPA metoodika aitab ennetada laste vaimse tervise ja käitumisega seotud probleemide teket või süvenemist ning sellel on pikaaegne mõju lapse edasisele arengule.