Kelgunööriks olemise raske taak
Väga keeruline on lapsele öelda, et mine õue ja sõida seal kelguga! Õieti võib öelda mida iganes, aga selle järgi käituda on peaaegu võimatu. Kui pole käepärast mäge, kust alla võiks liuelda. Või kaaslast, kes sulle hoogu lükkaks või kelku eest tõmbaks. Mõnda aega on võimalik ka iseendale kelgul tegevust leida, kuid üsna tõenäoliselt saabub sellest tüdimus üsna kiirelt.
Väljendit „oled sa mees või kelgunöör“ olen kuulnud inimeste kõnepruugis päris paju. Teisisõnu on selle taga sõnum, et ära passi niisama jõude, vaid võta midagi ette, tegutse, ole ettevõtlik! Ja kui lapsel võivad vastavad kogemused ja oskused iseendaga hakkama saamiseks puududa või olla veel kujunemisjärgus, siis täiskasvanuikka jõudnud mehepoegadega on teine lugu. Üldjuhul eeldatakse, et nad suudavad ise oma elu või harjumusi puudutavaid otsuseid vastu võtta ning teha vahet, mida nad peavad tegema ja mida võiksid teha (või tegemata jätta). Ehk et leidma lahenduse, mida tarka õues kelguga peale hakata, selmet selle kõrval niisama nukralt käed rüppes passima jääda.
Vaatame, millised on kohe algava meeste tervise kuu eel siis faktid, mis võiksid mõtlema ja loodetavasti ka tegutsema panna?
Tervise Arengu Instituudi „Rahvastiku tervise aastaraamat 2024“ andmetele tuginedes on suurimateks meeste terviseriskideks tasakaalustamata toitumine, alkoholi ning nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamine ja vähene kehaline aktiivsus. Need on suurimad käitumuslikud tegurid, mis põhjustavad ennetatavaid surmasid. Samuti tuuakse välja, et rahvatervishoiu meetmed on oluliselt tõhusamad meditsiiniabist. Ennetatavate surmade hulk on viimase kümne aastaga kahanenud 12%, kuid see arv on endiselt 1,5 korda suurem kui EL-is keskmiselt.
Alkoholi, liikumise ja vaimse tervise vaheline seos
Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud surmajuhtumit, mida on 126 surmajuhtumi võrra vähem kui 2022. aastal (753 alkoholisurma). Sellesügisese eeskujuliikumise „Septembris ei joo“ järeluuringu järgi on alkoholitarbijaid küll veidi varasemast enam, kuid iga kolmas on teinud viimase aasta jooksul alkoholist vähemalt kuuajalise pausi – peamiselt tervise ajendil. Alkoholi tarbivatest inimestest 34% olid viimase 12 kuu jooksul teinud vähemalt kuuajalise pausi ning 15% olid pidanud pausi vähem kui kuu aega (2023. aastal vastavalt 29% ja 16%). Keskmisest levinum oli alkoholitarbimises pausi tegemine 25-34aastaste, alg- ja põhiharidusega ning Kirde-Eesti elanike seas. Ehk et terviseteadlikkus kasvab tasapisi ja seda võib julgelt nimetada positiivseks märgiks.
Erinevate meelemürkide kasutamine on tavaliselt ka tagajärg, mitte ainult nihestunud tervisekäitumise põhjustaja. Ärevushäired on Eestis psühhiaatrite enim diagnoositud vaimse tervise häire. Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab häirima igapäevaelu. Ärevushäirete uute juhtude esinemine on võrreldes ajaga enne COVID-19 pandeemiat kasvanud TAI aastaraamatu kohaselt 15%. Lisaks COVID-19 pandeemiale kui ka peatselt järgnenud Ukraina sõjaga seotud pingetele on teiseks enim esinevaks vaimse tervise häireks (nii meestel kui ka naistel) depressioon.
Vaimset tervist aitavad suurepäraselt vormis hoida inimese regulaarsed liikumisharjumused. Hiljutise TAI haiguskulu analüüsi andmetel kaasneb kehalise inaktiivsusega Eestis enam kui 40 000 haigusjuhtu ning 200 surma aastas. Täiskasvanud rahvastiku vähesest liikumisest tulenevad kulud on Eestis arvestuslikult 28,7 miljonit eurot aastas, kuid võivad teatud tingimustel ulatuda 74 miljoni euroni. Need summad hõlmavad lisaks tervishoiukuludele haigestumisest ja enneaegsest suremusest tulenevat maksukadu, mitte kõiki ühiskondlikke kulusid.
Vähesem kehaline aktiivsus tähendab reeglina suuremat passiivselt veedetud aega. Ehk et võrdlust eelpoolmainitud kelgunööriga, mis ei ole mitte pingul, vaid ripub lõdvalt jõude. Tähendades mitte midagi tegemist, mugavust, elu maha molutamist või raiskamist tühja-tähja peale. Ja siin pole võluvitsaks mitte niivõrd sportimine, vaid täiesti tavaline argiliikumise vähesus, mida kontoritöösse või sõiduautosse ankurdatud mehepojad aina vähem harrastavad.
Kui armatuuril punane ohutuli vilkuma hakkab
Kui lisada vähesele liikumisele juurde ka (sageli kiirest elutempost tingitud) korrapäratu või tasakaalust väljas olevad toitumisharjumused, on lisaks suurenevale kehakaalule ja seeläbi tervele reale erinevatele potentsiaalsetele haigestumise, aga ka surma põhjusi suurendamise riskidele tulemuseks mehed, kes vajaksid hädasti terviseauditit. Või liikumisauditit. Tervishoid võib leevendada küll tekkinud sümptomeid või aidata ravida tagajärgi, kuid paljude hädade algpõhjustega tuleb vaeva näha igaühel ise. Oma käitumist ja harjumusi hinnates, analüüsides ja neid siis muutes.
Toetan seda mõtteviisi, mis ütleb, et igasse jamasse võiks suhtuda sportliku entusiasmiga ja näha neis rohkem väljakutseid kui elukvaliteedi langust, millega vaikides leppida. Esiteks pole kunagi hilja elumuutusega alustamiseks – see otsus sõltub vaid inimese enda otsustustahtest jääda oma parimatel aastakümnetel kas kelgul passiivseks järelveetavaks või vastupidi – kelgu tõmbajaks, suunanäitajaks ja väärikaks eeskujuks oma lastele, sõpradele või kolleegidele.
Muutused ühes oma harjumuste korrigeerimisega pole olnud kunagi lihtne tegevus – suure tõenäosusega tuleb sel teel silmitsi seista terve rea ebameeldivate avastustega, mis ei pruugi meile meeldida. Aga asi algabki ju vastutusjulgusest. Kui oleme ise oma tervisenäitajad pekki keeranud, tuleks meil ka ise nende muutmisega tegeleda. Mitte riigil. Või arstidel. Või kellel iganes veel, kellele võiksime peeglisse vaatamise asemel oma muredekoorma lahendamise edasi nihutada. Julgege olla iseendaga ausad! Ja vähemasti proovida teha midagi teistmoodi kui oleme harjunud!
Tarkvarauuendused on tasuta!
Tervise Arengu Instituut on sel aastal esimest korda saatnud välja 12 000 suunatud kutset Tartus ja Tallinnas elavatele 50–69-aastastele meestele, et julgustada neid osalema eesnäärmevähi varase avastamise uuringus. Kinnitan, et selle käigus ei raiuta kelleltki mõnd ihuliiget otsast, mida kartma peaks, vaid tehakse täiesti tavaline vereproov (ehk PSA test). Ning kellel avastatakse murettekitav alge, suunatakse edasi põhjalikumatele uuringutele. Varajases staadiumis avastatud vähk on tänapäeval ravitav ega pea enam ammu tähendama viimase vikati järele haaramist. Väike ja võibolla pisut kartlik samm ühe pelgliku mehe jaoks, kuid mõõtmatult suurem väärtus ja kasu, kui õigel ajal arstid sekkuda jõuavad. Mehed, tulge uuringule, kui olete kutse saanud!
Ei tohi olla nii egoistlik arvamaks, et inimese tervis ja hakkamasaamine on vaid selle omaniku asi ega puduta teisi. See on samapalju ka su lähedaste asi. Ja riigi asi, kes vajab omale rohkem terveid, mitte haigeid liikmeid. Seda saaks võrrelda mõne nutiseadme tarkvarauuendusega, mis aitab eelmise versiooni kitsaskohtadest ja „bugidest“ teadlikuks saada ning pakkuda asemele värskenduskoefitsendiga hingerahu, et kõik on korras. Või ei ole, ja tuleb tegutseda.
Julgustan kõiki sookaaslasi algaval novembril tegema enda juures vähemalt üht julget otsust, mida ta on kas edasi lükanud, ignoreerinud või teadlikult tähelepanuta jätnud. Otsust, mis aitaks tal saada veidikenegi paremaks ja tervemaks versiooniks iseendast. Head mehed, me oleme seda muutust väärt!
Valdo Jahilo
TAI avalike suhete juht
Arvamuslugu ilmus 30. oktoobril 2024 ajalehes Postimees.