Tervise Arengu Instituudi rahvatervishoiu konverents 2023: „TEADUS TERVISE SELJA TAGA“

Konverents

27. aprill 2023

Konverentsil arutame uute andmete valguses, kui terved me oleme; kust tervis tuleb ja kuhu kaob; miks ühed on tervemad kui teised; mida saab tervise hoidmiseks ära teha? Eesti inimeste tervisenäitajate ajatrende jälgides toome nähtavale aspektid rahvastiku tervisest ja seda kõige enam mõjutavatest teguritest.

Konverentsil on fookuses ka inimese eluviisivalikud – anname ülevaate Eesti uimastitarvitaja käitumisest ja harjumustest. Arutleme, kuidas valime sissesöödava kütuse, mis meid igapäevaselt liikumas ja tegutsemas hoiab ning kes ikkagi otsustab selle üle, millised valikud on laual? Kas noorus on endiselt hukas – nagu ta on olnud juba sajandeid – või on asi vanemates, kes ei mäleta endi noorusaega?

Kuidas näeb välja meie tervisekäitumise ja -poliitika tulevik, sõltub paljuski praegu tehtavatest otsustest ja valikutest. Kas me oleme ikka õigel teel?

Sihtrühm

Ministeeriumite, eri valdkonnaga seotud riigiametite, tervishoiuasutuste, teadusasutuste, ülikoolide esindajad, tervisedendajad ja meedia esindajad.

Keel

eesti

Kava

Päeva juhib Ragnar Siil

09.00–10.00 kogunemine

10.00–10.20	Konverentsi avasõnad, Eesti Vabariigi President Alar Karis Tervitussõnad, TAI direktor Annika Veimer
10.20–10.50	„Me jääme rahvana üha haigemaks ning saame tervemaks“, TAI teadusdirektor Kaire Innos (pdf, 506.76 KB) Küsimused ja vastused (pdf, 98.07 KB) Millised on pikaajalised suundumused Eesti rahvastiku peamistes tervisenäitajates ja millist mõju on avaldanud viimaste aastate kriisid? Millised terviseprobleemid nõuavad enim tähelepanu ja kas muutused on mõjutanud meid kõiki ühtemoodi? Kaire Innos on TAI teadusdirektor ja juhtivteadur, juhib TAIs vähiepidemioloogia teadussuunda. Tema teadustöö eesmärk on paremini mõista vähihaigestumust ja -elulemust mõjutavaid tegureid ja nende toimemehhanisme. Lisaks teadustööle on Kaire pühendunud vähitõrje edendamisele Eestis, juhtides riikliku vähitõrje tegevuskava 2021–2030 koostamist ja tegutsedes aktiivselt selle rakendamisel.
10.50–11.20	„Uimastitarvitamise moetrendid ning uued lahenduste kollektsioonid“ (pdf, 902.51 KB) Küsimused ja vastused (pdf, 115.95 KB) Dialoogi peavad TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse juht Aljona Kurbatova ning alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel Kuidas on muutunud uimastite tarvitamise mustrid ja põhjused, milliseks on muutunud uimastitarvitaja portree ning uimastite mõiste endi käsitlus? Kas uued turule jõudnud tooted toovad lõpuks lunastuse või hoopis hukatuse? Aljona Kurbatova on TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse juht, kes juhib lisaks narkomaaniale ka HIVi ja tuberkuloosi valdkonda. Anneli Sammel on TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht.
11.20–11.40	Virgutuspaus
11.40–12.40	„Oleme see, mida sööme – aga kes otsustab, mida sööme?“ (pdf, 593.78 KB) Küsimused ja vastused (pdf, 151.97 KB) Vestlusring, kus osalevad Uku Vainik (käitumisgeneetika kaasprofessor Psühholoogia Instituut & Genoomika Instituut, Tartu Ülikool), Kristina Köhler (WHO esindaja Eestis), Katrin Bats (Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht) ja Tagli Pitsi (TAI toitumise ja liikumise osakonna ekspert). Arutelu juhib Ragnar Siil. Mis kujundab meie toidukeskkonda? Mis on efektiivseimad meetodid tasakaalustatud toitumise juurutamiseks ühiskonnas? Kas peaksime reguleerima toidu turundamist, maksustama mõningaid toite kõrgemalt ja teisi madalamalt või suunama tootjaid toidu koostist muutma? Uku Vainik: Käitumisgeneetika kaasprofessor. Uku Vainik uurib tervise ja käitumise seoseid. Tema põhifookus on olnud mõista, miks osad inimesed on altimad toiduga liialdama kui teised ja mida selle teadmisega ette võtta. Tervise ja käitumise seoste põhjalikuks kaardistamiseks mõõtis ta hiljuti Geenivaramus 6% Eesti täiskasvanute isiksusejooni. Uku on ka praktiline käitumisgeneetik – tema peres on kolm poissi, sh pooleteistaastased kaksikud. Kristina Köhler on lõpetanud psühholoogia bakalaureuse õppe Tallinna Ülikoolis ja rahvatervishoiu magistriõppe Tartu Ülikoolis. Lisaks eelnevale on ennast täiendanud rahvatervishoiu poliitika ja juhtimise valdkonnas Virginia Commonwealth Ülikoolis Ameerika Ühendriikides. On töötanud erinevates rollides Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonnas ning alates 2020. aastast juhib Maailma Terviseorganisatsiooni esindust Eestis. On tõenduspõhise poliitika kujundamise tugev toetaja ning läbi aastate olnud seotud mitmete tegevustega, mille eesmärk on tugevdada ja toetada tõenduspõhist tervisepoliitika kujundamist. Katrin Bats on Rimis vastutustundliku ettevõtluse juhina ametis olnud juba enam kui 12 aastat. Selles valdkonnas on ühe fookusena Rimi jaoks alati olnud tervisliku elustiili propageerimine. Toidumüüjana anname aru, et saame olulisel määral mõjutada kliendi ostukäitumist ning tarbimist. Saame kaasa aidata, et meie kliendid oleksid terved täna aga ka tulevikus. Seepärast panustame igapäevaselt, et tarbijad teeks toidupoes teadlikke valikuid ning erinevaid spordiüritusi toetades nügime üha rohkem eestimaalasi aktiivset elustiili harrastama. Tagli Pitsi on TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert ning õpetab ja juhendab tudengeid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis. Oli 2015. aastal valminud Eesti toitumis- ja liikumissoovituste töögrupi juht, hetkel osaleb Põhjamaade vastavas soovituste uuendamise töögrupis vaatlejaliikmena. On raamatu „Tervislik toitumine“ ning lauamängu „Reis ümber söögilaua“ autor, lisaks on kirjutanud palju teadus- ja populaarteaduslikke artikleid.
12.40–13.30	Lõunapaus
13.30–14.00	„Noorte tervise arengud ja pidurid“ (pdf, 1.03 MB) Küsimused ja vastused (pdf, 92.27 KB) Ülevaate annavad TAI teadurid Leila Oja ja Liilia Lõhmus, tandemettekanne Vaatame otsa 11–18-aastaste noorte andmetele. Millised muutused on toimunud nende vaimse ja füüsilise tervise näitajates, uimastite tarvitamises ja seksuaalkäitumises? Toome välja olulisemad noorte tervist ja nende tervisekäitumist mõjutavad tegurid. Leila Oja on TAI teadur, varem on töötanud õppejõuna Tartu Ülikoolis, kus omandas ka doktorikraadi. Tema uurimisteemad on aastakümnetega laienenud eelkooliealiste ja noorte kehalisest arengust ja õpetamisest kuni sooritusvõime ja rahvastiku terviseuuringute metoodikate uurimiseni. Ta on osalenud eksperdina liikumisega seotud õppekavade, noorte tervisekäitumise ning riigikaitse inimressursiga seotud projektides. Alates 2018. aastast on Leila rahvusvahelise koolinoorte tervisekäitumise uuringu HBSC uuringu juht Eestis. Liilia Lõhmus on TAI teadur, tema uurimisteemaks on noorte ja täiskasvanute seksuaaltervis, aga ka HIViga seotud haavatavad rahvastikurühmad: prostitutsiooni kaasatud, meestega seksivad mehed, narkootikume tarvitavad inimesed, HIViga elavad inimesed. 20 aasta jooksul on ta nullist ülesse ehitanud nii mitmedki uuringud: kõige pikema ajalooga on noorte HIVi ja AIDSiga seotud teadmiste, hoiakute ja käitumise uuring, millest on tänapäevaks välja kasvanud laiema teemade ringiga noorte seksuaaltervise uuring.
14.00–14.30	„Ebavõrdsuse mõju vaimsele tervisele: müüdid ja tegelikkus“, TAI vanemteadur Kenn Konstabel (pdf, 1.76 MB) Küsimused ja vastused (pdf, 99.98 KB) Kellel on Eestis hea olla? Kas rohkem raha ja haridust tähendab ka paremat enesetunnet? Vaatleme, kas vaimse tervise abi on ikka kõigile võrdselt kättesaadav või peidab saatan end detailides, mille vastu ei saa inimene midagi? Kenn Konstabel on TAI vanemteadur ja esimese suuremamahulise Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu juht. Teadustöös on ta keskendunud eelkõige vaimse tervise ja tervisekäitumise, aga ka vaimse tervise ja sotsiaalmajanduslike tegurite vaheliste seoste uurimisele. Neid teemasid on ta käsitlenud ka käesoleval aastal avaldatud Eesti inimarengu aruandes „Vaimne tervis ja heaolu“.
14.30–15.30	„Tervis on enda teha… või kas ikka on?“, tulevikku suunatud paneeldiskussioonis osalevad Riina Sikkut (terviseminister), Merike Sisask (Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor), Mariliis Öeren (Praxise tervise programmi juht), Maris Jesse (tervishoiu ekspert), Annika Veimer (TAI direktor) Riina Sikkut on terviseminister, kes on varem olnud majandus- ja taristuminister ning tervise- ja tööminister. Ta on kuulunud Riigikogu koosseisu ning töötanud Riigikantseleis sotsiaal- ja tervisepoliitika nõuniku ja mõttekojas Praxis tervisepoliitika programmi analüütikuna. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse erialal ning omandanud ta Londoni Ülikoolis tervisepoliitika teadusmagistri kraadi. Merike Sisask on sotsiaaltervishoiu professor Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI) juhatuse liige ning Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni VATEK nõukogu liige. Merike on Eesti Inimarengu Aruande 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ peatoimetaja. Tema uurimistöö põhisuunad keskenduvad vaimse tervise ja heaolu sotsiaalsetele mõjuteguritele, suitsiidikäitumise ennetusele rahvatervishoiu perspektiivist ning vaimset tervist toetavate ennetusprogrammide hindamisele. Mariliis Öeren on üle 10 aasta olnud seotud erinevate tervisekäitumise teemadega, töötades varasemalt nii avalikus sektoris Eestis kui erasektoris UK-s ja täna vabakonnas mõttekojas Praxis. Tal on Tartu Ülikoolist magistrikraad rahvatervishoius ja Cambridge’i Ülikoolist doktorikraad käitumisteadustes. Maris Jesse on tervisevaldkonna ekspert, kellel töökogemus Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa juhina ning Maailmapangast tervisevaldkonna vanemspetsialistina ja Praxise vanemanalüütikuna. Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja magistrikraadi tervisepoliitikas omandas Londonis LSHTM ja LSEs. Annika Veimer on TAI direktor. Annika liitus TAI-ga 2004. aastal, juhtides Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria vastu võitlemise Fondi (GFATM) programmi HIV ennetamise ja raviteenuste arendamiseks, laiendamiseks ja pakkumiseks Eestis. Seejärel juhtis arendusjuhina riiklike rahvatervise programmide elluviimist. Annika on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning magistrikraadi omandas ka Tartu Ülikoolis strateegilise juhtimise erialal. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integratsiooni erialal.
15.30	Lõpusõnad ja kokkuvõtted