Uudised

Kas me sööme piisavalt köögivilju, täisteraviljatooteid, kala, pähkleid, seemneid ja teisi tervist toetavaid toite? Millistest toitainetest jääb meil puudu ja kas meie toidulaual on märke muutustest ning ülemaailmsete suundumuste omaksvõtmisest? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima üleriigiline rahvastiku toitumise uuring.

Viimastel aastatel on veredoonorite ja vereloovutuste arv Eestis vähenenud. Doonorivere ohutus püsib jätkuvalt heal tasemel.

Eestis elavate Ukraina sõjapõgenike tervisega seotud elukvaliteet on Eesti elanike omast mõnevõrra madalam ja seda eelkõige vaimse tervise tegurite tõttu, selgub uuest uuringust.

Vanemaealised peaksid oma söömisele tähelepanu pöörama iga päev, kuid kevadisel ajal, kui iga nurga taga varitsevad viirused, ilm on tihti niiöelda tatisevõitu ning ka paljud eelmisel suvel „kogutud talvevarud" on otsakorral, tuleks oma immuunsüsteemi toetamiseks keskenduda järgmistele mikrotoitainetele. Millised on siis olulisemad immuunsüsteemi toetavad mikrotoitained?

Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal ei ole Eesti inimeste toitumise peamine probleem mitte niivõrd valkude puudus, vaid toitumine ei ole tasakaalus. Sageli tarbitakse liiga palju loomset päritolu toite (nt liha ja lihatooted), kuid samal ajal jääb menüüst vajaka puu- ja köögiviljadest, marjadest, täisteraviljatoodetest, kalast, pähklitest ja...

Kui jätta kõrvale nalja tegemise sotsiaalsed ohukohad – kedagi kogemata solvata või (teenimatult) naerualuseks teha ja keskenduda naeru kui emotsiooni väljendusvormi kasudele, siis on järeldus endiselt üks: huumor ja naer võivad organismis esile kutsuda terve rea kasulikke füüsilisi ning emotsionaalseid muutusi.

Aprillist kuni juuni lõpuni toimub täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) 2026. aasta küsitluslaine.