Teadustöö kinnitab: negatiivsete emotsioonide kõikumine on seotud depressiooni ja üldistunud ärevushäire esinemisega
Meeleolu- ja ärevushäired on kõige sagedamini esinevad vaimse tervise häired ning nendest tingitud tervisekadu ja majanduslikud mõjud on ajapikku aina suurenenud. Parema ravi ja ennetuse tagamiseks on oluline varakult tähele panna võimalikke märke, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele. Püsivalt negatiivsete emotsioonide kogemine on üheks selliseks tunnuseks, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste teadusartiklist.
Varasematest teadusuuringutest on teada, et depressiooni ja ärevuse korral on inimesel püsivalt kõrgenenud negatiivsete emotsioonide tase ja vähenenud positiivsete emotsioonide tase. Sellele lisaks on teadlased teinud kindlaks, et neid häireid iseloomustab negatiivsete emotsioonide suurem kõikumine, emotsiooni püsimajäämine kauemaks ning väiksem võimekus emotsioone eristada.
„Meeleolu- ja ärevushäiretega kaasnev emotsioonide dünaamika hindamine võimaldab meil paremini mõista emotsioonide reguleerimisega seotud probleeme. Selleks tuleb täpsemalt vaadata, kuidas muutuvad emotsioonid päeva jooksul inimestel, kellel on depressioon või mõni ärevushäire. See aitab leida uusi viise, et häirete väljakujunemist vältida ning aidata juba olemasolevate probleemidega tulemuslikumalt toime tulla,“ selgitas artikli esmaautor, TAI teadur Hedvig Sultson, uuringu tausta.
Seda, kas ja millised emotsioonidünaamika näitajad seostuvad depressiooni ja üldistunud ärevushäire sümptomitega tavapopulatsioonis, uuritigi TAI ja Tartu Ülikooli teadlaste ellu viidud Rahvastiku vaimse tervise uuringu alauuringus, mille põhjal värske teadusartikkel on avaldatud.
„Emotsioonide kõikumine näitab, kui muutlik on inimese emotsionaalne seisund, emotsiooni inertsus aga viitab sellele, kui kaua emotsioon kestab, kui see kord juba tekkinud on. Näiteks depressiooni puhul on leitud, et nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid püsivad kauem samal tasemel ning see on vähem mõjutatud päeva sündmustest ning emotsioonide reguleerimise püüetest,“ tõi Sultson välja.
Oluline emotsioonidünaamika näitaja on ka emotsioonide eristamisvõime. Uuringud näitavad, et mida paremini eristatakse teineteisest erinevaid emotsioonivarjundeid (nt „tunnen kurbust, pettumust, üksildust, viha“ vs. „olen halvas tujus“), seda efektiivsem on hilisem emotsioonide juhtimine. Seda seetõttu, et oma negatiivsetele tunnetele on lihtsam paindlikult reageerida siis, kui on teada, mis tunne see on ning mis emotsiooni reguleerimise strateegiat see vajaks.
„Meie analüüside tulemused näitasid, et mitmed emotsioonidünaamika näitajad seostusid kõrgenenud depressiooni ja üldistunud ärevushäire sümptomitega. Näiteks seostusid madalam positiivsete emotsioonide tase ja kõrgem negatiivsete emotsioonide tase rohkemate depressiooni ja üldistunud ärevushäire sümptomitega. Samuti olid need häired seotud negatiivsete emotsioonide suuremal määral kõikumisega,“ avas Sultson uuringu tulemusi.
„Ühelt poolt on negatiivsete emotsioonide kõikumine seotud suurenenud tundlikkusega keskkonnastiimulite suhtes. Näiteks võivad stressirohked olukorrad tekitada tugevamaid negatiivseid reaktsioone inimestel, kellele on omane sagedasem negatiivsete emotsioonide kõikumine. Teisalt on negatiivsete emotsioonide kõikumine seotud sellega, et ei osata oma emotsioonidega toime tulla ning neid vajalikul määral reguleerida,“ lisas Sultson.
TAI teadlaste tehtud uuringu tulemustest saab järeldada, et muutustele emotsioonide dünaamikas, eelkõige negatiivsete emotsioonide puhul, tuleks tähelepanu pöörata senisest rohkem. Edaspidi võiks uurida sedagi, millised emotsiooniregulatsiooni strateegiad seostuvad kõrgenenud negatiivsete emotsioonide kõikumisega ning millised hoopis vähendavad seda. Samuti tuleks vaadata emotsiooni regulatsiooni viisidest kaugemale. Ehk mängivad hoopis uni või kehaline aktiivsus rolli järgmise päeva emotsionaalses stabiilsuses? Just seda plaanivad TAI teadlased uurida järgmiseks.
Seda, kas ja millised emotsioonidünaamika näitajad seostuvad depressiooni ja üldistunud ärevushäire sümptomitega tavapopulatsioonis, uuriti TAI ja Tartu Ülikooli teadlaste ellu viidud Rahvastiku vaimse tervise uuringu alauuringus, kus osales 221 inimest. Osalejatel paluti seitsmel järjestikusel päeval kuni viiel korral päevas täita ära lühike küsimustik oma mobiiltelefonis. Küsimustikus paluti osalejatel hinnata erinevate emotsioonide kogemise määra, emotsioonide reguleerimise viise ning mitmeid tervisekäitumist puudutavaid aspekte (uni, kehaline aktiivsus, alkoholi tarvitamine). Selle uuringu jaoks analüüsiti ainult emotsioonide kohta käivaid andmeid. Lisaks vastasid osalejad ankeetküsimustikule, kus nende depressiooni ja ärevushäire sümptomeid mõõdeti emotsionaalse enesetunde küsimustikuga (EEK-2).
Uuring viidi ellu Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu valideerimisuuringu (kevad 2021) raames. Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ raames.
Uudis põhineb teadusartiklil:
Sultson, H., Murd, C., Havik, M., & Konstabel, K. (2024). Negative affect instability predicts elevated depressive and generalized anxiety disorder symptoms even when negative affect intensity is controlled for: an ecological momentary assessment study. Frontiers in Psychology, 15, 1371115.