Suitsiidide statistika: epidemioloogiline ülevaade Eestis 2000–2023
2021. aastal liitus Eesti Euroopa Komisjoni initsiatiiviga Joint Action ImpleMENTAL (JA ImpleMENTAL), et tõhusamalt ennetada suitsiide ning edendada rahva vaimset heaolu.
Kolmeaastase JA ImpleMENTALi projekti eesmärk on rakendada üksteist suitsiidiennetamise meedet, mis on jaotatud kolme strateegilisse valdkonda: koordineerimine ja organiseerimine, toetus ja ravi, teadlikkuse tõstmine ja harimine. Üks peamisi projekti oodatavaid tulemusi on Eesti esimese suitsiidide ennetamise programmi ja tegevuskava (SETK) koostamine. Lisaks on projekti raames koostatud Eesti suitsiidide statistika aruanne.
Suitsiidikäitumise seire ja järelevalve on iga suitsiidiennetamise või sekkumise kava oluline osa, võimaldades välja töötada tõenduspõhiseid ja kohandatud sekkumisi ning hiljem hinnata nende tõhusust. Viimastel aastatel on Eestis ellu viidud kaks põhjalikku epidemioloogilist uuringut suitsiidikäitumise kohta. Esimene uuring hõlmas ajavahemikku 2006–2016 (1) ja teine uuring keskendus andmetele perioodist 2000–2020 (2).
Võrreldes aastaga 2000 oli Eestis standarditud suitsiidikordaja 2023. aastaks langenud ligi poole võrra: üldine kordaja oli vähenenud 28,2 juhult 100 000 elaniku kohta 13,7 juhule, meestel 50,5 juhult 23,9 juhule ja naistel 11,8 juhult 6,4 juhule. Kõrgeim standarditud suitsiidikordaja oli 2023. aastal kõige eakamate vanuserühmas (vähemalt 80-aastased) (39,0), järgnesid 60–79- (16,7), 40–59- (15,3), 20–39- (13,4) ja 10–19-aastased (6,7). Seejuures enim suitsiide oli 40–59-aastaste hulgas (56 suitsiidijuhtu). Aastal 2023 oli suitsiidide osatähtsus kõigist surmapõhjustest 1,2%. Seejuures oli see kõrgeim vanusegrupis 10–19 (26,3%), järgnesid vanuserühmad 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%).
Läbi aastate on suurim suitsiidide osatähtsus kõikidest surmadest olnud 10–19-aastaste vanuserühmas (v.a. aastal 2007).
Aruanne annab epidemioloogilise ülevaate suitsiidide statistikast aastatel 2000–2023. Eesmärk on anda sisend tõenduspõhise ja Eestile kohandatud suitsiidiennetuse kava väljatöötamiseks ning suurendada teadlikkust suitsiidide kui olulise rahvatervise probleemi kohta. Aruanne pakub poliitikakujundajatele, tervishoiuteenuste pakkujatele ja teistele sidusrühmadele teavet, mis aitab kasutada piiratud ressursse võimalikult tõhusalt ja rakendada sihipäraseid ennetusmeetmeid.
