Raske ja sügava puudega laste tugiteenuste projekti kokkuvõte ja jätkutegevus
Projekti rahastus, millega toetati kohalikke omavalitsusi tugiteenuste osutamisel raske ja sügava puudega lastele, lõppes 2022. aastaga. Tänavu jaanuaris maksis sotsiaalkindlustusamet välja viimased toetused ja statistika valmis veebruaris. Kuidas projekti toel tugiteenusete osutamist toetati ja kui paljud lapsed ning pered tuge said?
Alates 2015. aastast said kohalikud omavalitsused (KOV) osutada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)[1] toel raske ja sügava puudega lastele täiendavalt lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Kuni 2020. aasta lõpuni said pered taotleda neid teenuseid sotsiaalkindlustusameti kaudu, tugiteenuste osutamist toetati sel ajal vähemalt 28,8 miljoni euroga. Siis võtsid teenuste korralduse täielikult üle KOV-id.
ESF-i toetuse kasutamine ei olnud kohustuslik, kuid kõik KOV-id, kus elasid raske või sügava puudega lapsed, soovisid seda ikkagi kasutada. Kahe aasta jooksul kasutas toetust 74 KOV-i; tugiteenuste osutamist toetati vähemalt 10,7 miljoni euroga. Aastatel 2015–2022 toetati projektiga 3571 last ja nende perekonda. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on raske ja sügava puudega laste tugiteenused kohaliku omavalitsuse korraldada, sestap jätkub teenuste osutamine nüüd, pärast ESF-i toetuse lõppu, KOV-ide asjaomase korra alusel.
Projekti saavutused
Vaadates tagasi projekti tulemustele, võib esile tõsta, et igas maakonnas tegutseb üks või mitu teenuseosutajat, kellega KOV-id saavad koostööd teha. Mitu KOV-i ongi sõlminud koostöölepingud samade teenuseosutajatega, kes enne osutasid lastele teenuseid SKA hanke kaudu. Leitud on ka uusi partnereid, kuid suurel määral osutavad KOV-id tugiteenuseid ise.
Projekti toetust taotledes täiendasid KOV-id sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korda. Iga pere ja koostööpartner saab neist ülevaate, kuidas KOV-is tugiteenuste vajadust hinnatakse ja teenuseid osutatakse. Korrad on leitavad KOV-ide kodulehekülgedelt.
Projektiga on toetatud 3571 last ja nende perekonda.
Alates 2018. aastast oli tugiteenusele suunamise alus juhtumiplaan. See tähendab, et kõik projekti toel teenuseid saanud lapsed jõudsid kohaliku omavalitsuse vaatevälja ja nende abivajadust hinnati. Selline plaan annab kohalikule omavalitsusele tervikpildi lapse teenuste ja lisatoe vajadusest ning loob ja hoiab kontakti perega. Projekti lõppedes oli KOV-idel võimalik oma piirkonna laste kohta teha otsused, et tugiteenused eelarvestada ja tagada.
Valdkonnaülene koostöö on aidanud paremini korraldada laste tugiteenused haridusasutustes. Aastatel 2016–2020 kasutati kõige rohkem tugiisikuteenust just haridusasutustes. Järgneval kahel aastal tihenes sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö ning tänu sellele on lapsi toetavaid spetsialiste hakatud rohkem värbama haridusasutustesse, et tagada lastele jätkusuutlikum tugi. Selle läbi on tugiisikuteenuse kui sotsiaalteenuse määramine haridusasutustesse olulisel määral vähenenud ning õppetöö välisel ajal suurenenud.
Vestluste kokkuvõte
Mullu sügisel, valmistudes projekti lõpetamiseks, helistasid tugiteenuste juht ja koordinaatorid läbi kõik KOV-id, kellega oli leping sõlmitud, et uurida, kuidas on läinud ja millist tuge on vaja alates 2023. aastast.
KOV-ide kontaktisikud kinnitasid, et olid edastanud omavalitsuste juhtidele info projekti lõppemise ja vajaduse kohta planeerida raha linna või valla eelarves.
Peamiste muredena toodi välja, et muudatuste jõustumiseks tuli teha põhjalikku eeltööd ja teenused eelarvestada, sealjuures pidades silmas, et hinnad tõusevad. Endiselt on KOV-ides vaja parandada haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Raskusi valmistab heade spetsialistide leidmine ja töötajate vahetumine. Kahjuks toodi välja ka, et sotsiaalvaldkonna töötajaid ei väärtustata ja tuntakse kurnatust. Oli ka neid kes vastasid, et koostöö toimib ja kogu tegevus on kavandatud ning muresid pole.
Puudega lastega seotud küsimustes saavad KOV-id tuge laste heaolu osakonna nõustamistalituse piirkondlikelt konsultantidelt.
Peamised küsimused, kus KOV-ide töötajad tuge ja juhendamist vajavad, on seotud erivajadustega laste abivajaduse hindamise, juhtumiplaani koostamise ja teenuste määramisega. Sooviti koolitusi, juhendmaterjale, tugiteenuste kirjeldusi, aga ka võimalust omandada teadmisi eri liiki abivajaduse kohta. Vajalikuks peeti avalikkuse teavitamist lastekaitsetöö võimalustest ja heade kogemuste jagamist, et oleks võimalik need üle võtta.
KOV-ide spetsialistid tõid välja, et projekti toel on teenuste kvaliteet ja koostöö laste võrgustikuga aasta-aastalt paranenud. Projekti ajal kogutud materjalid, infopäevade ettekanded ja dokumendipõhjad toetavad tugiteenustele suunamisel ka edaspidi. Projekti koordinaatoreid tänati hea koostöö eest ja sooviti, et sotsiaalkindlustusametis oleks ka edaspidi kontaktisik, kelle poole pöörduda puudega laste küsimustes.
Kui lapse abivajadus on hinnatud ja selgunud on vajadus tugiteenuste järele, siis on sotsiaalhoolekande seaduse alusel kohalikul omavalitsusel kohustus teenused tagada ka juhul, kui lapsele ei ole määratud rasket või sügavat puuet. Kui lapse abi- või teenusevajadus muutub, tuleb see fikseerida ka juhtumiplaanis ja vajaduse korral muuta otsuseid või lepinguid.
Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste tiimini on jõudnud juhtumid, kus osaliste vahel on olnud möödarääkimisi. Tähtis on, et lapsevanemad oleksid muudatustega kursis ja toimiks võrgustikutöö, teenusevajadust hinnataks juhtumipõhiselt ja igale lapsele võimaldataks just tema vajadustest lähtuvaid tugimeetmeid. Teenusete ümberkujundamisel on oluline teha koostööd teenuseosutajatega, et nad saaksid muudatustega varakult arvestada.
Selle aasta tegevus
Projekti koordinaatorid asusid veebruari lõpust tööle teistele ametikohtadele. Puudega lastega seotud küsimused liikusid edasi sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõustamistalitusele ja KOV-idel on võimalus saada tuge piirkondlikelt konsultantidelt.
Tugiteenuste osutamise rahaline toetamine küll lõppes, kuid ESF-i projekt kestab 2023. aasta lõpuni. Tänavu on eesmärk toetada puudega ja erivajadustega lastega töötavate spetsialiste mitmesuguste koolituste, seminaride ning juhendmaterjalidega.
Koostatakse lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse kirjeldus. Senini lähtuti ESF-i nõuetest, kuid nüüd on KOV-id soovinud soovituslikke juhendmaterjale, mida saab kasutada ka pärast projekti lõppu.
Lastekaitsetöötajaid toetatakse koolitustega. Alustatud on lapse heaolu hindamise käsiraamatu ja heaolu kolmnurga uuendamist. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks on kavas muudetud käsiraamat KOV-idele kättesaadavaks teha.
Tulemas on ka veebiseminarid, kus kõik puudega ja erivajadustega lastega töötavad spetsialistid saavad lisateadmisi mitmesuguste erivajaduste kohta. Valmivad ka lisamaterjalid, mida saab töös kasutada.
[1] Projekti rahastatakse ESF-i toetuse andmise tingimuste (TAT) „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kaudu.