Narva sotsiaaltöös keskendutakse teenuste kvaliteedile ja koostööle
Iga omavalitsus kujundab sotsiaalteenuseid oma eripära ja vajadusi silmas pidades. Narvas peeti kõige otstarbekamaks, et teenuseid osutab linna hallatav sotsiaaltöökeskus, kelle töö kvaliteedile saab kindel olla. Suure osa linna sotsiaaltööst moodustab eakate hoolekanne. Koos partneritega arendatakse teenuseid ka lastega peredele ja teistele sihtrühmadele.
Narva linna sotsiaalabiameti direktor
Narva linna rahvaarv väheneb: rahvastikuregistri andmete kohaselt elab siin 1. jaanuari seisuga 52 894 inimest, mida on 731 inimest vähem kui aasta tagasi. Elanikkond vananeb kiiresti ja probleem on ka suur väljaränne.
Sotsiaalteenuste valik on lai
Narva linnal on oma eripärad ja ka sotsiaaltöös keerukad ülesanded. Hoolekanne on linna sotsiaalabiameti haldusalas. Sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi korraldusega tegelevad sotsiaalabiametis lastekaitse ning tervise- ja sotsiaalosakond. Sotsiaalabiameti peamised ülesanded on
- abi osutamine Narva elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks;
- sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine;
- sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi korraldamine;
- eestkostega seotud töö korraldamine ja Narva linna kui eestkosteasutuse ülesannete täitmine perekonnaseaduse kohaselt;
- omasteta surnute matmise korraldamine;
- tervishoiualase tegevuse korraldamine.
Sotsiaalabiameti haldusalas tegutseb Narva sotsiaaltöökeskus, mis asutati 2015. aastal. Teenuste osutamiseks on kolm osakonda: hooldekodu, sotsiaalmaja ja turvakodu. Osutatakse 25 sotsiaalteenust. Hooldekodu osakond osutab ööpäevaringset hooldusteenust, intervallhooldusteenust, linna korraldatavat rehabilitatsiooniteenust, sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooni, sotsiaalnõustamist ja invatransporditeenust. Hooldekodus on ka sauna ja vanni kasutamise teenus vajadusel koos abistajaga, võimalik on saada ka tervisedenduse protseduure, nagu käsimassaaž ja aparaatne füsioteraapia.
Sotsiaalmajas osutatakse teenuseid kindla elukohata isikutele, erihoolekandeteenuseid, koduteenuseid, tugiisikuteenust täiskasvanutele ja ka päevakeskuse teenust eakatele. Turvakodu osakonnas on turvakoduteenus lastele, asendushooldusteenus, psühholoogilise nõustamise teenus ja lapsehoiuteenus.
Narva linna ja sotsiaaltöökeskuse jaoks on alati olnud oluline teenuste kvaliteet.
See, et linnal on oma hallatav asutus, mis osutab nii paljusid teenuseid ja kelle teenuse kvaliteedis võib alati kindel olla, tagab elanikele sotsiaalteenuste kättesaadavuse viivitamata. Keskuse ja sotsiaalabiameti töötajad teevad tihedat koostööd ning kui abivajaja vajadused muutuvad, teavitab keskus kohe teenusele suunajat. Nii saame tagada inimesele just tema vajadustele vastava teenuse.
Sotsiaaltöökeskuse teenused on tunnustatud vastavaks EQUASS Assurance’i kvaliteedinõuetele 2016. ja 2018. aastal. Narva linna ja sotsiaaltöökeskuse jaoks on alati olnud oluline teenuste kvaliteet. Kuni Eestis võeti kasutusele ühtsed kvaliteedijuhised, rakendati keskuses Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi.
Narva linna sotsiaalhoolekande korraldusega tegeleb sotsiaalabiametis 47 töötajat ja ametnikku, sotsiaaltöökeskuses on 170 töötajat. Töötajate arv on päris suur, sest linnas on ka abivajajaid palju.
Üsna suure osa Narva linna sotsiaaltööst moodustab eakate hoolekanne.
Aastast 2023 osaleb linn ka isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamises 19 teenuskohaga. Narvas osutab AS Hoolekandeteenused ööpäevaringset erihoolekandeteenust 30 teenuskohaga majas. NEET-staatuses noortega ehk nende, kes ei tööta, õpi ega osale väljaõppes töötab sotsiaalabiametis kaks spetsialisti. Linnas on ka rehabilitatsiooniteenuste osutajad: Linda kliinik osutab kogukonnapõhise tervishoiuasutusena teenuseid HIV-nakkusega inimestele, tegutsevad anonüümsete narkomaanide ja alkohoolikute tugigrupid, Toidupank ja paljud teised.
Eakate hoolekanne edeneb
Vähemalt 65-aastaste inimeste osa elanike seas on ligi 30%. Eakate üha suurem arv põhjustab omakorda ka hoolduskoormusega tööealiste inimeste arvu suurenemist. Ligi 30% vanemaealisi elavad üksi. Sotsiaalteenuseid tuleb samuti kohandada omavalitsuse eripära ja vajadusi silmas pidades, seega moodustab eakate hoolekanne üsna suure osa Narva linna sotsiaaltööst.
Aastal 2021 osales Narva arenguprogrammis „Pöördepunkt“. Selle tulemusena muudeti linnas koduteenuse korraldust. Koduteenuse saajaid on linnas palju ja selle kujundamisel lähtuti Narva linna eakate profiilist. Koduteenus on nüüd kättesaadav ka õhtuti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Kasutusele võeti teenuse arvestusprogramm ning soetati töötajatele tahvelarvutid. See võimaldas vabaneda arvepidamiseks seni kasutatud vihikutest, mida töötajad pidid kaasas kandma. Programmis saab kiiresti võtta välja aruandeid ja saada ülevaade osutatud teenustest. Teenuse saajad harjusid tahvelarvutitega päris kiiresti. Neile on huvitav, et nad saavad sinna oma allkirja panna. Vahel isegi küsitakse töötajalt, kas ta on ikka start-nuppu vajutanud. Projekti oli algul kavas kaasata 150 teenusekasutajat. Kahe aasta jooksul osales aga kaks korda rohkem inimesi, mis näitab projekti vajalikkust ja ka seda, et teenus sobib eakate toimetuleku toetamiseks kodus. Kodus on alati parem elada. Inimesed soovivad koju jääda viimase võimaliku hetkeni, see on normaalne ja meie ülesanne on neid toetada.
Linnas on ka väga palju tublisid naabreid, kes on eakale abiks.
Kodudes elab ka neid, kes tegelikult vajaks ööpäevaringset hooldust hooldekodus. Peale selle, et toetame nende toimetulekut sotsiaalteenustega, on meie linnas ka väga palju tublisid naabreid, kes on eakale abiks ja püüavad lisaks esmatasandi vajadustele tagada eakale väärika elu. Nii naabrid kui ka korteriühistud teavitavad meid abivajajatest. Ainult koostöös ja võõrast muret märgates on võimalik korraldada abi kõigile vajajatele ning tagada, et keegi ei jääks oma murega üksi.
Linnas on oma hooldekodu, kus on 132 teenuskohta ja igavesti pikk järjekord. Hooldekodukohtade puudust aitab veidi leevendada linnas tegutsev Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Narva jumalaema Narva ikooni koguduse hooldekodu, kuid ka sellest jääb väheseks. Seetõttu tuleb inimesi suunata lähilinnade hooldekodudesse: umbes kolmandik meie ööpäevaringset hooldusteenust vajavatest inimestest saavad teenust väljaspool Narva linna.
Viimane suur muudatus üldhooldusteenuses oli hooldereform. Narva linn kehtestas piirmääraks 700 eurot ja õnneks katab see hoolduskulud enamikus hooldekodudes. Alguses jäid ka muud kulud üldiselt keskmise pensioni tasemele, kuid nüüdseks on see muutunud. Mõnes hooldekodus on muud kulud küündinud juba samale tasemele, mis oli enne reformi kogu teenusel. Tuleb ka arvesse võtta, et Narva linnas on keskmine pension Eesti madalaim.
Reformiga on lisandunud ka hooldekodusse suunamist vajavaid ning soovivaid inimesi. Nii abivajajad kui ka nende lähedased tahavad saada teenust Narva linnas, mis on täiesti mõistetav: nõnda on võimalik külastada lähedast tihedamini ja ka eakas soovib jääda sinna, kus ta on kogu elu elanud. Pikad järjekorrad linna asutustes ei võimalda aga enamasti seda soovi täita. Seetõttu on Narva linnal kavas suurendada teenuskohtade arvu. Hooldekodu uute majade ehitusprojekt valmis juba mõne aasta eest, tehtud on ka teostatavus- ja tasuvusanalüüs. Nüüd on jäänud ainult leida raha ehitamiseks. Uutesse hoonetesse on planeeritud ka eakate päevakeskus, mis aitaks teenust osutada palju rohkematele inimestele kui praegu ja nii saaks päevakeskused toimima ka linna eri osades. Päevakeskuse hoone ehitamiseks on kavas taotleda Euroopa sotsiaalfondist raha juba sel aastal.
Lastekaitsetöötajad on nagu kiirreageerijad
Lapsi on Narva elanikkonnast vaid 18%, kuid ka lastekaitsel on käed ja jalad tööd täis. Lastekaitse osakonnas töötab kümme lastekaitsespetsialisti ja kaks abispetsialisti. Osakonnas on tööl ka psühholoog. Psühholoogi nõustamisele suunab tavaliselt lastekaitse spetsialist, kuid ka inimene ise saab teenust taotleda.
Lastekaitse on meil nagu kiirreageerijad. Kohe, kui saabub teade abivajavast lapsest, hakkab spetsialist tegutsema. Teateid tuleb politseist, lasteabi telefonilt, valvsatelt naabritelt, koolidest, lasteaedadest ja mujalt, neid on nädalas kümneid. Päris palju on ka kohtuasju, nendega tegelevad pidevalt kolm spetsialisti. Narva lastekaitsespetsialistid on väga hoolivad ja tublid.
Kõige olulisem on õigel ajal sekkuda, sest nii õnnestub ennetada kõige halvemat.
Linnas suhtutakse lastekaitsetöösse erinevalt. Oleme rahvasuust näiteks kuulnud, et lastekaitse spetsialistid saavad preemiat iga perekonnast eraldatud lapse eest. On lapsevanemaid, kes kardavad küsida abi, kuna arvavad, et neilt võetakse laps ära. Mõned inimesed ei teata abivajajast, sest ei taha olla pealekaebajad ja nii edasi. Tahame suhtumist muuta, selleks püüame teha ka teavitustööd. Eelmisel aastal käisime koolides lastekaitsetööst rääkimas ja seletasime, kes on abivajaja. Kõige olulisem on õigel ajal sekkuda, sest nii õnnestub ennetada kõige halvemat. Nüüd on lapsevanemad hakanud juba rohkem pöörduma ja abi küsima, kartmata lastekaitsespetsialiste. Positiivse kogemuse saanud inimesed levitavad head sõna ka teistele ja nii tulevad juba järgmised julgemalt ise abi küsima. On hakatud aru saama, et lastekaitsetöötaja on pigem nagu sõber, kes aitab lapse heaolu tagada.
Soovides, et Narva linn oleks parim koht laste kasvamiseks ja kasvatamiseks, koostasime koostöös teiste asjaomaste ametite ja partneritega „Laste ja perede heaolu profiili“. Artikli kirjutamise ajal toimus avalik arutelu ja 5. veebruaril kavatseme tutvustada tulemusi ning profiili avalikkusele.
Lastekaitse valdkonnas on meil suurepärane koostöö sotsiaalkindlustusameti (SKA), politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning ohvriabiga. PPA ja ohvriabiga korraldame regulaarseid ümarlaudu, kus vaatame üle tegevuse ja eesmärgid, et tagada laste ning perede heaolu. SKA nõustab kõige keerulisemate juhtumite korral ja on alati toeks. Keerulisemaid peresid aitab SOS lasteküla peretugevdusprogramm, millega saab suunata lapsevanema tegutsemist, et see ei kahjustaks last. Lapsel aga on peret toetava töötaja näitel võimalik mõista, et saab ka teisiti elada, teha teistsuguseid valikuid.
Nii lastekaitset kui ka politseid teevad murelikuks sotsiaalmeediagrupid, kus lapsed üksteist kiusavad.
Peredel on võimalik osaleda ka vanemlusprogrammis „Imelised aastad“, mis toetab vanemaid laste kasvatamisega toimetulekul. Varasematel aastatel on olnud kaks gruppi, tänavu alustame lausa neljaga. Eriti rõõmustav on, et lapsevanemad, kes ei ole lastekaitse vaatevälja sattunud, võtavad ise ühendust ja soovivad programmis osaleda.
Vanemluse toetamine ja ennetustöö on meile väga olulised, eelkõige arvestades sündimuse vähenemist Narva linnas: 2014. aastal sündis Narvas 503 last, 2023. aastal kõigest 262. Perede sünnijärgseks toetamiseks muutsime 2023. aastal ka sünnitoetuse maksmise korda: näiteks pikendasime sünnitoetuse taotluse esitamise tähtaega ja suurendasime esimest väljamakset.
Murelikuks teeb, et lastel esineb üha enam vaimse tervise probleeme ja viimasel ajal tuleb rohkem ette ka enesevigastamist. Küsimus on terav ka seetõttu, et meil ei ole lastepsühhiaatrit ja järjekorrad mujal on päris pikad.
Lahendada tuleb keerulised ülesanded
Viimasel ajal on uusi abivajajaid lisandunud kommunaalkulude (küte, veevarustus ja reovee ära juhtimise teenus ning soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütus) suurenemise tõttu. See mõjutab väga palju elanike hakkamasaamist. Tööealised on sunnitud toimetuleku parandamiseks tööd otsima ka väljaspool Narvat. See on ka üks tegur, miks linna rahvaarv kiiresti väheneb.
Suurenenud on toiduabi vajajate arv. Õnneks on meil hea koostöö toidupangaga, kes on olnud vastutulelik ja suurendanud väljastatava toiduabi koguseid.
Juba pikemat aega teeb muret üleüldine psühhiaatrilise abi puudulikkus. Linnas on vaid üks psühhiaater, aga abivajajaid on palju. Dementsuse sündroomi, aga ka muude vaimse tervise probleemide levik eakate seas on märkimisväärne, samuti vajaks psühhiaatrilist abi lapsed, kes ennast vigastavad.
On hakatud aru saama, et lastekaitsetöötaja on pigem nagu sõber, kes aitab lapse heaolu tagada.
Nii lastekaitset kui ka politseid teevad murelikuks sotsiaalmeediagrupid, kus lapsed üksteist kiusavad. Igasugune kiusamine on lubamatu, kuid nõnda võib see täiskasvanutele märkamata jääda.
Meeskond ja koostöö on edu alus
Olen töötanud sotsiaalabiameti juhina aasta ja kaks kuud. See on olnud väga positiivne kogemus. Mul on meeskonnaga väga vedanud ja suhtun oma kolleegidesse suure austusega. Nii uued kui ka kauaaegsed töötajad suhtuvad kõigisse klientidesse lugupidavalt ja tunnevad tõesti nende käekäigu pärast muret. Loomulikult ei toeta sotsiaaltöötaja alati inimese kõiki hoiakuid ja käitumist, aga suhtumine on ikka lugupidav. Selle üle on mul väga hea meel.
Sotsiaalseadustiku üldosa seadusest lähtudes on sotsiaalkaitse eesmärk toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ning sotsiaalset kaasatust, luua võrdseid võimalusi, saavutada suur tööhõive, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Selle eesmärgi saavutamisesse peaks panustama kõik valdkonnaga seotud organisatsioonid. Tähtis on, et igaüks mõistab oma vastutust ja kõik tegutseme ühe eesmärgi nimel.
Sotsiaaltöö üks suur osa ongi koostöö. Meie kõigi suurele töökoormusele vaatamata kohtume partneritega regulaarselt, arutame muresid ja võimalikke lahendusi. PPA ja Narva haigla on meie head koostööpartnerid, kellega suhtleme iga päev ja leiame alati lahendused ka kõige keerulisematel juhtudel. Lahenduste otsimisel on meile suuresti toeks ka SKA nõustamistalitus.
Sotsiaaltöö üks suur osa ongi koostöö.
Meil on hea meel, et Narvas tegutseb palju sotsiaalse suunitlusega MTÜ-sid, mis toetavad eri sihtgruppidesse kuuluvaid inimesi. MTÜ-sid jagub peaaegu igasse valdkonda.
Võib öelda, et Narva on linn, mille sotsiaalvaldkonda iseloomustab teenuste rohkus, kuid ka suur abivajadus. Meil on, mida parandada, ja on, mille üle uhke olla! Tähtsaim aga on kõige keskmesse jääv inimene.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2024.