„Nad on ju vanad, mis seksuaalsusest me siin enam räägime?!“ Eakate seksuaalse eneseteostuse võimalused hooldekodudes

---

KOKKUVÕTE

Seksuaalsus vanemas eas on teema, millest eriti ei räägita. Eksiarvamused takistavad inimesi nende õiguste kasutamisel ja piiravad seksuaalse eneseteostuse võimalusi. Hooldekodus elava dementsusega inimese käitumine võib olla ettearvamatu, nõudes töötajatelt diskreetsust ja ka oskust ennast hoidvalt keeruliste olukordadega toime tulla. Tähtis on ennetada väärkohtlemist, toetada seksuaalvähemuste hulka kuuluvaid elanikke ja kasutada privaatsust võimaldavaid ruumilahendusi.

Harjumaal üldhooldusteenust osutavate hooldekodude juhtide seas korraldanud uuring[1] kinnitas, et nendele küsimustele ollakse asutustes mõeldud. Vaja oleks koguda standardvormis infot elanike seksuaalsusega seotud vajaduste kohta ja pakkuda töötajate järjepidevalt koolitusi ning tuge, et muuta asutuste keskkond turvalisemaks ja elanike vajadusi arvestatavamaks.

MÄRKSÕNAD

Eakad, seksuaalsus, dementsus, seksuaalvähemused, hooldekodu, koolitusvajadus

---

Seksuaalsus ei kao vanusega, vaid omandab uusi tähendusi ja väljendusviise. Eakad peavad seksuaalsust oma elukvaliteedi oluliseks osaks (Bauer jt 2016, Skałacka ja Gerymski 2019). Seksuaalne aktiivsus vanemas eas on seotud parema vaimse ja füüsilise tervisega ning parandab elukvaliteeti (Schiffler jt 2023). Sellegipoolest kogetakse oma seksuaalsete soovide või muredega seotud häbimärgistamist nii perekonnalt kui ka tervishoiusüsteemis (Dhingra jt 2016; Directo 2023).

Inimese seksuaalsusega arvestamine peaks olema täisväärtusliku hoolduse loomulik osa.

Dementsuse korral võib inimese seksuaalne käitumine olla haigusseisundist põhjustatult ettearvamatu ja vahel isegi häiriv. See võib väljenduda nõnda, et paneb proovile nii hooldajate oskused kui ka eakate endi turvalisuse: avalikus kohas masturbeerimine või lahtiriietumine, soovimatud seksuaalsed kommentaarid või muudmoodi väljenduv hoolekodu elanike ebasobiv käitumine on töötajatele igapäevane mure (White 2011, viidatud Jones 2014 kaudu).

Uuringu korraldus

Artiklis tutvustatud uuringu esimene osa annab teoreetilise ülevaate vanemaealiste intiimsuse ja seksuaalsusega seotust nii üldiselt kui ka hooldekodudes. Käsitletakse hooldekodudes elavate eakate inimväärikuse tagamise probleemistikku maailmapraktikast lähtuvalt ning võimalusi tulevikus.

Eksiarvamused takistavad inimesi nende õiguste kasutamisel ja piiravad seksuaalse eneseteostuse võimalusi.

Töö teise osa moodustab empiiriline uuring. Kevadel 2024 Harjumaa kuue hooldekodujuhi või juhi volitatud esindajaga tehtud poolstruktureeritud intervjuud võimaldasid saada ülevaate, kuidas eakate seksuaalsust mõistetakse ja sellega seotud stereotüüpidesse suhtutakse; milliseid praktilisi lahendusi kasutatakse elanike intiimsuse ja seksuaalsusega seotud eneseteostuse võimaldamiseks; kuidas hinnatakse personali teadlikkust, hoiakuid ja arenguvõimalusi ning milliseid probleeme on vaja lahendada. Andmeid analüüsiti teemade kaupa ning tehti selle alusel järeldused ja ettepanekud. Mis uuringu tulemustest selgus?

Juhtide teadmised ja hoiakud

Uuringus küsitletud hooldekodujuhid möönsid, et on vanemaealiste seksuaalsusega seotud stereotüüpidest teadlikud, kuid kinnitasid, et nende asutustes nähakse seksuaalsuse positiivset mõju eakatele. See toob elurõõmu ja motiveerib enese eest hoolitsema. Seega soodustatakse elanike omavahelist läbikäimist, intiimsust ja sõprussuhete tekkimist.

Eakate heaolu ja turvalisuse tagamisel on üks suurem mure väärkohtlemine. Hoolekandeasutustes elavad eakad on haavatavuse tõttu suuremas ohus. Dementsusega inimeste seksuaalset eneseteostust on veel vähe uuritud: lahendada tuleb mitmesuguseid keerukaid eetilisi dilemmasid seksuaalses tegevuses nõusoleku väljendamisest kuni autonoomia ja eneseteadvuse säilitamise ning vajaduseni tagada kaitse seksuaalse ärakasutamise eest. (Dhingra jt 2016; Director 2023).

Kõik vastajad rõhutasid eelarvamustevaba suhtumise tähtsust ja kvaliteetse teenuse osutamist elanike seksuaalsest sättumusest hoolimata.

Hooldekodudes tuleb tähelepanu pöörata ka elanike seksuaaltervisele, sest vanemaski eas on endiselt oht nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse (Steckenrider 2023). Üks sihtrühm, kes vajab eraldi tähelepanu, on LGBT kogukonda kuuluvad eakad, kes tahaksid väljendada oma identiteeti, kartmata diskrimineerimist või tõrjutust (Matthiesen 2019; Olsen ja Cruz jr 2022). Rootsi spetsialistide arvates võib seksuaalsuse küsimuste mahavaikimine süvendada olukorda, et vanemad LGBT inimesed muutuvad n-ö nähtamatuks. Seisukoht, et seksuaalsus ja sooline identiteet pole vanemas eas enam tähtsad, süvendab vanuse ja heteronormatiivsusega seotud stereotüüpe (Sandberg ja Larsdotter 2022).

Uuringus osalenud respondendid kinnitasid, et elanike turvalisus on nende asutustes esmatähtis ja efektiivse ennetuse alus on märkamine, avatus ning usaldus. Väliskirjanduses märgitud muret, et eakad võivad nakatuda suguhaigustesse, ei peetud Eesti hooldekodudes aktuaalseks, samuti oli ainult üksikutel asutuste juhtidel kogemusi seksuaalvähemuste hulka kuuluvate elanikega. Sellegipoolest rõhutasid kõik vastajad eelarvamustevaba suhtumise tähtsust ja kvaliteetse teenuse osutamist elanike seksuaalsest sättumusest hoolimata.

Personali suhtumine on otsustav

Hooldekodude personali väljaõpe ja teadlikkus on eakate seksuaalsuse toetamisel ja nende väärikuse säilitamisel väga oluline. Uuringutes rõhutatakse, et hooldajate suhtumine eakate seksuaalsusesse oleneb suuresti nende teadlikkusest ja koolitusest (Makimoto jt 2015). Liberaalsemate vaadetega töötajad on paindlikumad ja elanike vajadustele vastuvõtlikumad, konservatiivsemad peavad teatavaid soove moraalselt sobimatuteks (Vandrevala jt 2017).

Kõik hooldekodude esindajad pidasid esmatähtsaks personali ettevalmistust. Korrakindel koolitamine seksuaalsuse kohta aitab luua avatud ja toetava keskkonna. Nõustuti, et koolituste kaudu saab kujundada töötajate objektiivset ja lugupidavat suhtumist eakate seksuaalsusesse ning dementsusega inimeste eripäradesse. Toodi välja, et hooldustöötajad on enamasti keskealised või vanemad, mitmekesiste elukogemusega inimesed, keda on raske rööpast välja viia, kuid paljud vanemaealised hooldajad on ka ise kinnisemad või usulistel põhjustel reserveeritumad.

Hooldekodude esindajad pidasid esmatähtsaks personali ettevalmistust.

Erialane väljaõpe aitab hooldustöötajatel kliente paremini mõista ja toetada. Mainiti, et mõnikord aitab pingelises olukorras heatahtlik huumor, kuid siiski võidakse klient-on-kuningas-suhtumisega jõuda olukorda, kus elanikule on justkui kõik lubatud. Siin aitab kindel kord ja võimalus saada juhtkonnalt kohe tuge, kui soovimatu olukord tekib. Rõhutati, et töötajatele on vaja teadmisi enesehoiust ja emotsionaalse tasakaalu säilitamisest, mis aitaks vältida läbipõlemist ning töölt lahkumist.

Abistavad tööriistad

Hooldekodudes elavate eakate seksuaalse heaolu paremaks mõistmiseks ja selle kohta info kogumiseks on välja töötatud abistavad tööriistad. Üks neist on Austraalias koostöös teiste riikide spetsialistidega välja töötatud hindamisvahend ISEP (ingl the intimacy and sexuality expression preference tool), mis on arendatud kerge või mõõduka dementsusega inimeste intiimsete ja seksuaalsete soovide, vajaduste ning eelistuste tundmaõppimiseks. ISEP on mõeldud kasutamiseks esimese kuue kuu jooksul inimese saabumisest hoolekandeasutusse. Vestluse peab töötaja, kellel on hea suhtlemisoskus ja keda eakas usaldab; kogutud teave võimaldab asutuse meeskonnal paremini käsitleda eaka ja tema pere soove ning vajadusi (Jones jt 2021; Jones jt 2023).

Hooldekodudes elavate eakate seksuaalse heaolu paremaks mõistmiseks ja selle kohta info kogumiseks on välja töötatud abistavad tööriistad.

ISEP tööriista ega muid analoogseid hindamisvahendeid eakate seksuaalsuse hindamiseks üheski hooldekodus ei kasutatud, kuid nõustuti, et sellistest vahenditest võiks kasu olla. Märgiti, et sellisel viisil info kogumine eeldab head küsitlemisoskust ja ka andmekaitse nõuete arvestamist. Personaalse hooldusplaani koostamine hõlmab juba praegu põhjalikku info kogumist kliendi vajaduste ja eelistuste kohta, seega peaks inimese seksuaalsusega arvestamine olema täisväärtusliku hoolduse loomulik osa. Siiski puuduvad kindlad reeglid, missuguseid andmeid ja kuidas tuleks koguda.

Juhtidega arutati ka privaatsust võimaldavaid ruumilisi lahendusi, erispetsialistide kaasamist hooldekodu elanike ja nende lähedaste toetamisse jpm.

Olukorra parandamise võimalused

Uuringule tuginedes on toodud välja mõned soovitused, mis toetaksid hooldekodudes elavaid eakaid ja sealset personali.

• Töötajatele tuleks järjepidevalt korraldada koolitusi, kus käsitletaks eakate seksuaaltervist, seksuaalvähemuste õigusi ja väärkohtlemise ennetamist.
• Hooldekodudes tasuks võtta kasutusele mõni hindamisvahend, näiteks ISEP, mis aitaks toetada eakate seksuaalset heaolu.
• Asutuses võiks olla privaatsed ruumid, kuhu elanikud saavad vajaduse korral eralduda.
• Koostöövõrgustikes saab jagada parimaid kogemusi.
• Töötajate toetamine korrakindla supervisiooni ja kovisiooni kaudu hõlbustab toimetulekut keeruliste ja moraalselt kahetiste olukordadega.
• Spetsialistide (psühholoog, hingehoidja, seksuaaltervise spetsialist jt) kaasamine igapäevatöösse aitab jõustada elanikku, tema lähedasi ja personali.

Hooldekodudes elavate eakate seksuaalsusega seotud küsimuste ring on mitmekesine, arutelu selle üle tuleb jätkata, et kõnealusest teemast rääkimine muutuks tavapäraseks. Ühiskonnale on oluline vananemise paradigma ümberkujundamine ja positiivne mõtteviis, mis väärtustab toetavaid inimsuhteid elukaare igas etapis.

---

[1] Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 2024. aastal kaitstud lõputöö „Üldhooldusteenusel olevate eakate seksuaalse eneseteostuse võimalused Harjumaa hooldekodude näitel“, juhendaja Monika Kumm.

Viidatud allikad

Bauer, M., Haesler, E., Fetherstonhaugh, D. (2016). Let’s talk about sex: older people's views on the recognition of sexuality and sexual health in the health-care setting. Health Expectations, 19(6), 1237–1250. doi:10.1111/hex.12418

Dhingra, I., De Sousa, A., Sonavane, S. (2016). Sexuality in older adults: Clinical and psychosocial dilemmas. Journal of Geriatric Mental Health, 3(2), 131–139. doi:10.4103/2348-9995.195629

Director, S. (2023). Dementia and Concurrent Consent to Sexual Relations. Hastings Center Report, 53(3), 37–45. doi:10.1002/hast.1489

Jones, C., Moyle, W., Van Haitsma, K. (2021). Development of the „Intimacy and Sexuality Expression Preference“ tool for residential aged care. Geriatric Nursing, 42(4), 825–827. doi:10.1016/j.gerinurse.2021.04.004

Jones, C., Moyle, W., Van Haitsma, K. (2023). The Intimacy and Sexuality Expression Preference (ISEP) Tool. User Guide. Dementia Australia Research Foundation Project Grants.

Makimoto, K., Kang, H. S., Yamakawa, M., Konno, R. (2015). An integrated literature review on sexuality of elderly nursing home residents with dementia. International Journal of Nursing Practice, 21(S2), 80–90. doi:10.1111/ijn.12317

Matthiesen, S. M. (2019). Seksuel identitet sent i livet – ældre homo- og biseksuelles sociale vilkår i Danmark [Seksuaalne identiteet hilises eas – eakate geide ja biseksuaalide sotsiaalsed tingimused Taanis]. Fonden Ensomme Gamles Værn.

Olsen, T. A., Cruz jr. F. D. (2022). LHBT+-personer skjuler identiteten sin på Sykehjem [LGBT+ inimesed varjavad hooldekodudes oma identiteeti]. Sykepleien, 110(88349). doi:10.4220/Sykepleiens.2022.88349

Sandberg, L., Larsdotter, S. (2022). Äldres sexualitet. Hälsa, rättigheter och njutning [Eakate seksuaalsus. Tervis, õigused ja nauding]. Södertörns högskola. 

Schiffler, T., Mües, H. M., Grabovac, I. (2023). Sexual Activity and Mental Health Benefits in Older Adults. Teoses L. Smith, L. Grabovac (toim.), Sexual Behaviour and Health in Older Adults. Practical Issues in Geriatrics (25–43). Springer. doi:10.1007/978-3-031-21029-7_4

Skałacka, K., Gerymski, R. (2019). Sexual activity and life satisfaction in older adults. Psychogeriatrics, 19(3), 195–201. doi:10.1111/psyg.12381

Steckenrider, J. (2023). Sexual activity of older adults: let’s talk about it. The Lancet Healthy Longevity, 4(3), e96–e97. doi:10.1016/S2666-7568(23)00003-X

Vandrevala, T., Chrysanthaki, T., Ogundipe, E. (2017). „Behind Closed Doors with open minds?‟: A qualitative study exploring nursing home staff’s narratives towards their roles and duties within the context of sexuality in dementia. International Journal of Nursing Studies, 74, 112–119. doi:10.1016/j.ijnurstu.2017.06.006