Miks me vajame erialase ettevalmistusega hooldustöötajaid?

---

Iga töö tegemisel on oluline teada mida, miks ja kuidas teha. Inimene on biopsühhosotsiaalne tervik ja sellest peab lähtuma ka nüüdisaegne hooldus. Ainult töökogemustega omandatud oskused ja töövõtted, mida staažikamad kolleegid annavad edasi uutele töötajatele, ei pruugi alati olla ohutud klientidele ega töötajatele endile. Hooldustöötaja vajab mitmekülgseid teadmisi hügieenist, ergonoomikast, tänapäevastest hooldusvõtetest ja -vahenditest, tervislikust toitumisest, motiveerivast suhtlemisest, kutse-eetikast jne.

Üldhooldusteenuse osutajale kehtestatud nõuded

Me kõik eeldame, et hoolekandes töötavad head inimesed. Töötaja isikuomadused on hooldustöös väga tähtsad. Koolitused annavad töötajatele teadmistele ja oskustele lisaks võimaluse arendada tööks vajalikke isikuomadusi. Töötajate järjepidev koolitamine toob kasu klientidele, töötajatele ja tööandjatele, parandab teenuse kvaliteeti ning muudab kogu hooldustegevuse ohutumaks ja mõtestatuks.

1. jaanuarist 2020 jõustus sotsiaalhoolekande seaduse § 22, mis muuhulgas sätestas töötajate ettevalmistuse nõuded väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenuseosutajale. Nõuete kohaselt peab teenust vahetult osutaval hooldustöötajal olema täidetud vähemalt üks kolmest tingimusest:

a) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava;
b) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava;
c) kutseseaduse alusel omistatud hooldustöötaja kutse.

Kolm võimalust nõuete täitmiseks

Seega on hooldekodus hooldustöötajana töötamiseks vajaliku ettevalmistuse nõude täitmiseks kolm võimalust.

1. Hooldustöötajaks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Valgamaa Kutseõppekeskuses ja Kuressaare Ametikoolis. Õppekava läbinud inimesele annab kool tunnistuse ja tal tekib õigus töötada hooldustöötajana.
2. Täienduskoolituse õppekava läbinul tekib õigus töötada hooldustöötajana, kui tal on nelja kuu pikkune praktiline töökogemus hooldustöötajana. Koolitus peab olema üles ehitatud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele ning selle maht peab olema vähemalt 96 tundi. Koolitus peab sisaldama 16 tundi nõuetekohast esmaabikoolitust. Kui töötaja on need tingimused täitnud, loeb sotsiaalkindlustusamet seda üldhooldusteenuse osutajale tegevusloa andmisel nõuetekohaseks ettevalmistuseks.
   Praktikas on mõned asutused kitsendanud täienduskoolituse läbinud inimeste rakendamist hooldustöötajatena, kui neil puudub kutsetunnistus, lubades neid tööle abihooldajatena. Selle saab otsustada asutus ise.
3. Kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse omandamine on töötaja investeering oma töökarjääri. Kutset hooldustöötaja tase 3 saab taotleda vahetult töötav inimene, läbides hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastava täienduskoolituse mahus 78 tundi või ainult õppetööga seotud praktika läbinud inimene, kelle koolituse maht on vähemalt 208 tundi. Soovitame kutset taotleda ennast töiselt täiendada soovivatel ja valdkonnast huvitatud hooldustöötajatel. Esmakordse kutse taotleja või kutse taastõendaja leiab kõik vajalikud juhendid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kodulehelt www.eswa.ee/kutse-andmine.

Mis toetab kutselist hooldustöötajat?

Täienduskoolituse õppekavade alusel koolitajaid on koolitusturul palju ja neid tuleb pidevalt juurde. Soovitame valida koolitusettevõtet hoolikalt. Koolitajaid ei atesteerita ja tellija vastutab oma valiku eest ise. Paraku näevad hooldustöötaja kutsete kutsekomisjoni hindamiskomisjonide liikmed kutse taotlejaid, kellel on eeldused ja motivatsioon töötada hooldustöötajana, kuid läbitud koolitus ei ole andnud hooldamise kohta tänapäevaseid teadmisi.

Soovitame koolitust valides tutvuda koolitaja kodulehega ja vajaduse korral küsida koolitajalt lisateavet. Kasuks tuleb, kui koolitaja on oma ala ekspert.

Kutse andmine toimub SA Kutsekoda juures tegutseva Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu 18.12.2019 otsuse nr 15 alusel, millega kinnitati hooldustöötaja tase 3 ja tase 4 kutsestandardid. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardid on aluseks ka õppekavade koostamisel.

Tööandja ja töötaja peavad meeles pidama, et kutsestandard ei ole ametijuhend. Inimene omandab teatud kompetentsid*, kuid tööülesanded on eriomased ja töökohapõhised ning lähtuvad kokkulepetest tööandjaga. Kutse omandanud töötajad vajavad oma potentsiaali realiseerimiseks tänapäevast töökeskkonda, mille kujundamisel on suur roll asutuse juhtkonnal.

Progressiivne hooldekodu peab looma hooldustöötajatele töötingimused, mis võimaldavad neil oma teadmisi ja oskusi kasutada. Töötajate arv peaks olema piisav selleks, et peale toimingupõhiste tegevuste neil jääks aega ka n-ö pehmete väärtustega tööks. Oluline on tagada töötajatele ka motiveeriv töötasu.

Kutset saab omandada kahel eri tasemel

16.12.2020 seisuga on kehtiv kutsetunnistus hooldustöötaja tase 3, 548 inimesel ja hooldustöötaja tase 4, 1199 inimesel. Kutse tase 4 saadakse enamasti kutseõppe tasemeõppe lõpetamisel. Töömaailmas näeme kahe eri taseme kutsestandardi vajalikkust, et tagada tööandjatele diferentseeritud tööjõuressurss. Hooldustöötaja tase 4 kutse omandanud inimesed töötavad vanemhooldajatena, hooldusjuhtidena, kes praktilisele tööle lisaks tegelevad ka hooldusmeeskondade juhtimisega.

Avahoolduseski on vaja erinõudeid

Ajakirja Sotsiaaltöö numbris 3/2020 kirjutasid Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots ja Sharpminderi analüütik ja konsultant Raul Malmstein pikaajalise hoolduse süsteemi reformimise vajadustest ning võimalustest. Tuginedes praktikale mujal maailmas, toovad artikli autorid muuhulgas välja, et ligi pooled koroonasurmadest maailmas on ühel või teisel moel seotud hoolekandega, sh avahooldusega.

Probleem on süsteemi alarahastatuses, mistõttu ei ole madalate kutsenõuete tõttu hooldustöötajate ettevalmistus piisav (Toots ja Malmstein 2020).

Eesti kohta ei pea see väide paika, sest ainuüksi avahoolekande, sh koduteenuse mahud on meil nii väikesed, et töötajate madal kvalifikatsioon võimaliku kahju tekitamise põhjusena ei oma märkimisväärset rolli ja ka isikuabi osatähtsus on koduabiga võrreldes tagasihoidlik. Siiski on ESTA kutsekomisjon seisukohal, et väga oluline on kehtestada töötajate ettevalmistusnõuded ka avahoolduses.

Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on oluline komponent valdkonna kvaliteedi edendamisel. Hooldustöötajate suur töökoormus sunnib aega ratsionaalselt kavandama, mis jätab vähe aega inimlikuks suhtlemiseks ja võib seetõttu mõjuda halvasti klientide emotsionaalsele rahulolule.

Koolitatud töötaja oskab märgata ja suunata ärevuses või suhtlemisprobleemidega klienti ja ennetada võimalike konfliktide teket. Rääkimata enesesäästlikust hooldamisest, mida saab enamasti õppida just koolitustel. Teenuse kvaliteedi parandamine peaks olema kõigi ühine eesmärk, ja seda saab enamasti teha just töötajate kvalifikatsiooni parandamise kaudu.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2021

---

* Kompetents on tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks tööülesannete täitmisel (Riigikantselei ja SA Kutsekoda 2013).

Viidatud allikad

Kutsestandard: Hooldustöötaja, tase 3 (2019). SA Kutsekoda. (06.01.2020).
Kutsestandard: Hooldustöötaja, tase 4 (2019). SA Kutsekoda. (06.01.2020).
Sotsiaalhoolekande seadus (2015). RT I, 21.04.2020, 39.(06.01.2020).
Riigikantselei, SA Kutsekoda (2013). Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seonduvad terminid.
Toots, A., Malmstein, R. (2020). COVID kui võimaluste aken pikaajalise hoolduse reformile. Sotsiaaltöö, 3, 15–22.