Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade
Lastekaitsetöötajate seas korraldatud uuring „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” aitas välja selgitada, milline on lapsesõbralik lastekaitsetöö töötajate endi hinnangul ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel. Esile on toodud ka kitsaskohad ja vajadused ning ettepanekud, kuidas lastekaitsetöötajate hinnangul lastekaitset lapsesõbralikumaks muuta.
Tulevik kuulub neile, kes usuvad oma unistuste ilusse!
Inimõiguste edendaja Eleanor Roosevelt
Lastekaitsetöötaja igapäevatööks kohalikus omavalitsuses on laste ja perede asjatundlik abistamine, ta vastutab abivajavate laste õiguste ja huvide kaitse eest. Selleks hindab ta lapse abivajadust ja selgitab välja, kuidas see mõjutab tema huvisid ning heaolu ning pakub lapse ja perekonna toetamiseks vajalikku tuge. Lastekaitsetöötaja korraldab abivajava lapse juhtumit, ja püüab selleks saada võimalikult tervikliku ülevaate lapse olukorrast ja vajadustest ning temaga kokku puutuvast võrgustikust. Juhtumitöö raames on lastekaitsetöötaja ülesanne last ja perekonda nõustada ning pakkuda neile vajalikku tuge nii riiklike kui ka kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste näol. Lastekaitsetöös on väga olulisel kohal koostöö – seda nii lapse ja perekonnaga kui ka teiste spetsialistidega, kes lapsega kokku puutuvad.
Selles, kui hästi on võimalik lapsi aidata ja toetada, mängivad väga suurt rolli lapsega kokku puutuvate spetsialistide suhtumine ja hoiakud. Igale lapsele ja perele tuleb leida individuaalne lähenemine ning osata asju vaadata lapse vaatenurgast. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklite 3 ja 12 suuniste kohaselt saavad kõik asjaomased ametkonnad, sh lastekaitse aidata tagada lapse õigusi, seades alati esikohale lapse huvid ning võttes arvesse lapse arvamust. Selleks tuleb rakendada kõiki meetmeid, sh kindlustada, et vastavates teenistustes oleks piisavalt sobivaid töötajaid.
Lastekaitse tekitab palju emotsioone, sest see on üks väheseid ametialasid, kus tuleb sekkuda perede otsustusõigusesse ja isikuvabadusse ka inimeste tahtevastaselt. See töö nõuab mitmekülgseid oskusi ja teadmisi ning pidevat enesetäiendamist ja õppimist. Sotsiaaltöö kolme elemendi printsiibi (Payne 1995)* kohaselt tuleb välja selgitada ja tagada nii lapse kui ka lastekaitsetöötaja vajadused. Eesti vajab pädevaid ja pühendunud lastekaitsetöötajaid, kellel on piisavalt ressursse, et teha oma tööd kvaliteetselt ja lapsesõbralikult. Need ressursid on teadmised, oskused, aeg, teenused, toetavad ja rakendatavad seadused, toimiv koostöövõrgustik, kohaldatavad töövahendid jpm.
MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel ja koostöös sotsiaalkindlustusameti, Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suunaga korraldati mullu novembris lastekaitsetöötajate XI seminar sarjas „Samal poolel – lapse poolel”, mille alateemaks oli lapsesõbralik lastekaitse. 138 seminaril osalenud spetsialistist 57% vastas küsitlusele lapsesõbralikust lastekaitsest. Artiklis ilmestavad uuringu tulemusi vastajate tsitaadid. Uuringu „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” (Lastekaitse Liit 2018) eesmärk oli selgitada välja, milline on lapsesõbralik lastekaitse lastekaitsetöötajate arvates ja mida on vaja, et nad saaksid oma tööd paremini teha.
Lapsesõbraliku lastekaitse tunnused
Vastanute hinnangul iseloomustavad lapsesõbralikku lastekaitset seda tööd tegevate spetsialistide asjatundlikkus, mitmekülgsed teadmised ja oskused ning vajalikud isikuomadused – ennekõike empaatilisus, hoolivus ja inimlikkus: „sa oled ennekõike inimene ja siis ametnik”; „võime näha maailma läbi lapse silmade”.
Tuleb olla sõbralik, südamlik, positiivne: „lapsega suheldes tuleb olla sõbralik isegi siis, kui juhtunud midagi väga keerulist/rasket lapse elus. Ei pea õigeks kurjustamist, vaid julgustamist, arusaamist ja mõistmist. Hea sõna alati lõpetuseks”. Tuleb olla ka mõistev: „kliendi võrdväärne kohtlemine – ka mina võin kunagi sellesse situatsiooni sattuda. Mina kui ametnik ei ole mitte kuidagi parem kui minu kliendid”.
Lapsesõbralik lastekaitsetöötaja on aus, siiras, usaldusväärne ja sisendab turvatunnet; ta on rahulik, kannatlik ja tasakaalukas. Lastekaitsetöötajad peavad oluliseks sallivust, hoidumist eelarvamustest: „ükski laps ei ole paha. Vaja on välja selgitada, aru saada, miks ta just praegu nii käitub”. Vaja on võrdset kohtlemist: „Soovin, et kõik lastega töötavad spetsialistid oleks alati mõistvad ja lähtuks igast lapsest kui indiviidist, isiksusest. Et spetsialist ei annaks lihtsalt hinnanguid ja usuks oma töö tulemusse.”
Lapsesõbralik lastekaitsetöötaja on kliendi jaoks olemas, ta on toetav, jõustav ja julgustav: „on lapse jaoks olemas, kuulab last; tal on oskus tugevdada kliendis enesejuhtimist”. Et soovitut saavutada, tuleb endal olla julge, aga ka teotahteline, loov, leidlik, aktiivne, tähelepanelik, ennetusele suunatud ja abivalmis märkaja.
Vastanute hinnangul on lapsesõbraliku lastekaitse jaoks kõige tähtsam laps ja tema huvidega arvestamine, aga ka lapsest lähtuv ning lapsekeskne lähenemine. See eeldab lapsesõbralikku keskkonda ja menetlust ning sedagi, et lastekaitsetöötaja oskab lapsega suhestuda. Üks vastaja seostas lapsesõbralikkust ka töötaja sisemise lapsega ehk lapsepõlvest kaasa tulnud kogemuste ning lapsele omase loovuse ja mängulisuse kasutamisega.
Väga oluliseks peeti iga lapse kuulamist (kuulab lapse ära nii, et laps tunneb toetust) ja tema arvamuse väljaselgitamist ja sellega arvestamist (lapse vajaduste ja soovide arvestamine, vastupidisel puhul alati lapsele selgitamine). Lapsesõbralikku lastekaitsjat iseloomustavad seega aktiivse kuulamise oskus ja hea suhtlemisoskus, samuti austus lapse suhtes (suhtleb lapsega lugupidavalt – täiskasvanu ei ole automaatselt kõige targem), avatud olek ja valmisolek selgida. Lapsesõbralik lastekaitsetöötaja on professionaalne, objektiivne, pühendunud ja põhjalik (kohtub lapse ja perega päriselus, mitte telefoni teel); ta on asjatundlik ja suunatud uute teadmiste omandamisele. Tal on head ajajuhtimise, planeerimise ja analüüsioskused; ta keskendub lahenduste leidmisele (ei otsi süüdlasi, vaid lahendusi ning pakub lapsele ja perele mitmesugust tuge). Samuti peeti oluliseks, et lastekaitsetöötaja näeks laia pilti, oleks süsteemne, koostööaldis ja kaasav (oskab näha olukorda mitme külje pealt ja teeb mitmekülgset koostööd võrgustiku, lapse ja perega) ning annaks oma tegevustest võrgustikule ja kliendile tagasisidet.
Mida oleks veel vaja lapsesõbralikuks lastekaitsetööks?
Lapse aitamine ja toetamine oleneb muu hulgas ka lastekaitsetöötaja heaolust (Toros 2012). Merike Aasmäe magistritööst (2019) selgus, et lastekaitsetöötajate hinnangul soodustavad läbipõlemist ülekoormatus ja tööülesannete hägusad piirid, emotsionaalne kurnatus, negatiivne meediakuvand, ületunnitöö, puudulikud tugiteenused, vähene toetus töökohas, klientide negatiivne suhtumine, ebakindel tööõhkkond, paberitöö rohkus ning madal töötasu. Ka Soome 2018. aasta küsitlusest (Wilén 2018) ilmnes, et lastekaitsetöötajatele teevad muret liiga suur klientide hulk, halb töökorraldus, probleemid juhtimises ning ebaselge tööjaotus. Lastekaitse Liidu uuringus osalenud lastekaitsetöötajate arvates on selleks, et teha oma tööd võimalikult hästi, vaja toetavat töökeskkonda, häid kolleege ja tugiteenuseid. Lastekaitsetöötajal peab olema oma töö jaoks piisavalt aega ja teenuseid, mida abivajajatele pakkuda.
Rohkem aega ja väiksem töömaht, rohkem lastekaitsetöötajaid
45% vastanutest kinnitas, et lastekaitsetöötajad vajavad lapsesõbraliku lastekaitsetöö tegemiseks ennekõike täiendavat aega: „aega, et tegeleda juhtumitega süvendatult”; „võimalust süsteemselt ja ennetavalt tööd teha, mitte ainult „tulekahju” kustutada”; „Suur puudulik ressurss on aeg, nii lastekaitsetöötajatel kui vanematel. Tänapäeva ühe kiirenevas ühiskonnas on aeg suur defitsiit. Aja puudumine mõjutab vanemate ja laste omavahelist suhtlust, laste enesehinnangut kui ka lastekaitsetöötajate läbipõlemist”.
Paljud lastekaitsetöötajad kurtsid, et on tööga ülekoormatud ja vajaksid töömahu vähendamist: „soovin teha tööd 2000 lapsega, aga mitte nii nagu praegu, st kuni 3500 last”; „Lastekaitsetöö on muutunud liiga bürokraatlikuks, vähe on aega tegeleda abivajajatega isiklikult, ei jätku aega süsteemseks tööks”.
Kui töökoormus on liiga suur, võib langeda töö kvaliteet ja laps ei pruugi saada kohast abi õigel ajal. Näiteks võib tekkida olukord, kus lastekaitsetöötajal ei ole piisavalt aega põhjaliku arvamuse kujundamiseks ja kohtule esitamiseks, seetõttu ei pruugi kohtuni jõuda oluline info, millega arvestada lapse parima huvi väljaselgitamisel.
Ajapuudus ja ülekoormatus on leidnud äramärkimist ka sotsiaalministeeriumi uuringus „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine” (Viira 2017). Probleemile on korduvalt viidanud ka Lastekaitse Liidu 2018–2019 koolitustel „Koostöös lapse heaks” (Saar 2019) osalenud lapse heaolu toetavate multidistsiplinaarsete võrgustike liikmed.
Ajapuuduse leevendamiseks ja töömahu vähendamiseks on vaja rohkem lastekaitsetöötajaid. ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitas 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (Sotsiaalministeerium 2017), et riik peaks täiendavalt reguleerima kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomisel.
Haldusreformi kavandamisel tuletas Lastekaitse Liit otsustajatele korduvalt meelde, et muudatuste elluviimisel tuleb pöörata piisavalt tähelepanu lastele ja laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamisele. Paraku tuleb tõdeda, et haldusreformi järel on lastekaitsetööga tegelevate spetsialistide arv vähenenud. Jääb loota, et kehtivas koalitsioonilepingus (Vabariigi Valitsus 2019) seatud eesmärk „võtta koostöös omavalitsustega suund, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta” realiseerub peagi.
Rohkem teenuseid kohalikul tasandil
Küsitlus kinnitas teenuste kättesaadavuse regionaalset erinevust: „vaja on maapiirkondades kohapeal olevaid teenuseid, sest mitmed abivajajad ei ole suutelised käima abi saamas Tallinnas”. 41% vastanutest kinnitas, et lapsesõbralikuks lastekaitseks on tarvis rohkem teenuseid, mida abivajavatele lastele ja peredele kohtadel pakkuda: „suuremaid võimalusi kliente teenustele suunata, et nad saaksid kiiresti abi ja ei peaks mitu kuud ootama”; „Kesk-Eestis pole piisavalt teenuseid, mida võime pakkuda peredele, lastele toetamaks nende toimetulekut”; „eelkõige tervishoiu, vaimse tervise teenuseid, mis on kohapeal kättesaadavad ja mõistliku ajaga nt lastepsühhiaater, logopeed”. Märgiti, et ei jätku tugiisikuid ja tugispetsialiste: „oleks olemas vajalikud toetavad spetsialistid, võimalus varakult teenusele saada – psühhiaatrid, psühholoogid, pereterapeudid.” Puudust tuntakse ka peretööst ja vanemaid toetavatest programmidest.
Toetav keskkond, toetav ülemus ja mõistvad ning toetavad kolleegid
Rääkides lapsesõbralikuks lastekaitseks vajalikest töötingimustest, mainiti kõige rohkem lapsesõbralikke ruume lapsega vestlemiseks, konkurentsivõimelist töötasu, täiendavaid abi- ja töövahendeid ning ühiseid üritusi: „lastekaitsmine peab olema ka töötaja suhtes sõbralik”. Lisaks toetavale füüsilisele keskkonnale nimetab 24% vastajaist olulise tegurina toetavat ülemust: „kindlasti toetavat ülemust, aga mitte ainult, vaid ka toetavat asutuse hoiakut, suhtumist, toetust”. 26% vastanute hinnangul on väga olulised mõistvad ning toetavad kolleegid: „kuna olen alles oma tööd alustanud, siis mõistan, et hetkel oleks kõige rohkem vaja toetavat kollektiivi, olen ainuke lastekaitsespetsialist oma vallas ja vald on väga suur”.
Lastekaitsetöötaja vajab ka seda, et keegi teda kuulaks ja suunaks. Ennekõike soovisid küsitluses osalenud saada individuaalset nõustamist ja supervisooni: „aeg-ajalt ka endale vajalik psühholoogiline nõustamine, et end välja elada ja nn mitte endasse hoida”. Samuti peetakse oluliseks kovisiooni, kogemusnõustamist, töönõustamist, aga ka coaching’ut ja mentorlust.
Asjakohased ja kättesaadavad koolitused
33% vastajaist peavad oluliseks pidevat enesetäiendamist, et muutuvate oludega kursis olla. Vajatakse võimalusi omandada uusi teadmisi ja praktikaid ning jagada neid kolleegidega. Endiselt** oodatakse koolitusi ennekõike suhtlemis- ja õigusteemadel: „erinevaid koolitusi, kuivõrd lastekaitsespetsialist peab tundma psühholoogiat, juriidikat, peremudeleid ja mõju pereliikmetele, hariduse temaatikat jms”. Koolitused peaksid olema tasuta ja praktilise suunitlusega.
Positiivne on see, et Tervise Arengu Instituut pakub 2016. aastast lastekaitsetöötajatele süstemaatilist täiendkoolitusvõimalust. Osaleda saab ka eri asutuste korraldatavatel tasulistel koolitustel. Samas on MTÜ Lastekaitse Liidu sarja „Samal poolel – lapse poolel” seminaridel 2013–2019 osalenud lastekaitsetöötajad oma tagasisides korduvalt viidanud täiendavale koolitusvajadusele. Kitsaskohtadena toodi välja koolituste liigset Tallinna-kesksust, ebapiisavat toetust juhtkonnalt, tasumisraskusi ja seda, et osalemiseks pole ülekoormuse tõttu aega.
Tõhus koostöö ja ühtne arusaam lastekaitsetööst
37% vastajatest peavad koostööd, sh multidistsiplinaarset koostööd lapsesõbraliku lastekaitsetöö puhul väga tähtsaks: „koostöö teiste KOVidega, perearstid, Töötukassa (väga jäik), psühhiaatrid, psühholoogid”. Oluliseks peetakse võrgustiku ühtset lähenemist laste huvidele ja lastekaitsetööle. Sama on kinnitanud „Koostöös lapse heaks” koolitusel osalejad (vt Saar 2019). Üks koolitusel osaleja kirjeldas seda järgmiselt: „Multidistsiplinaarne koostöö on oluline, sest üks spetsialist ei saa hinnata abivajava lapse puhul kõiki valdkondi, mis on olulised ära määratleda, abivajava lapse abistamisel jaguneb võrgustikutöös koostöö ja vastutus ühtlaselt, mis aitab vältida spetsialistide läbipõlemist, võrgustikutöös osalevad spetsialistid saavad jagada oma parimaid praktikaid ja kogemusi, mis teevad lapse abistamise operatiivsemaks ja efektiivsemaks”.
Tööd toetav meediakajastus ja mainekujundus
Müüdid (nt valearvamus, et lastekaitsetöötaja ei ole kaitsja, vaid karistaja) on visad kaduma, ettekujutus lastekaitsetööst võib jääda aastakümnete taha. Samal ajal tehakse nii meedias kui ka ühiskonnas tervikuna kergekäeliselt üksikjuhtumitel tuginevaid üldistusi, mis puudutavad kogu valdkonda. Halb maine ja valearusaamad mõjuvad kurnavalt, eriti siis, kui tööl ei ole kõik korras, näiteks on liiga kiire, kliente on liiga palju, ülemused ei toeta või palk ei ole kooskõlas töökoormusega. Kordub küsimus: kes kaitseb lastekaitsetöötajat?
Halb maine maksab kätte nii, et valdkonnas töötajad vahetuvad tihti ja uusi inimesi ei tule juurde. Samuti võib maine olla takistuseks abi küsimisel: „Negatiivne meediakajastus kujundab meie klientide koostöösoovi meiega, on negatiivseid hoiakuid lastekaitse suhtes”.
Vaja on positiivset mainekujundust: „Lastekaitse vajab mainekampaaniat: teenuste ja toe laiemat tutvustamist ja selgitustööd ühiskonnas”.***
Lõpetuseks
Lastekaitse peab olema kvaliteedilt selline, et see tagab lapse õiguse turvalisele kasvukeskkonnale, tasakaalus ja mitmekülgsele arengule ja erilisele kaitsele. Kvaliteetne lastekaitsetöö eeldab hästi toimivat süsteemi, pädevaid spetsialiste, aega ning piisavaid finants- ja inimressursse. Lapsesõbralikkus sõltub paljuski lastega töötavate inimeste teadlikkusest ja häälestatusest. Nagu ütleb 2019. aastal Soomes ametisse valitud lasteombudsman Elina Pekkarinen, on väljastpoolt tulevat pinget võimalik taluda, kui lastekaitsetöötajatele pakutakse piisavalt tuge, neil on parajalt kliente ning võimalus koolituseks ja supervisiooniks. Meie ühiskonnal peab olema rohkem julgust ja tahet investeerida sellesse, et lapsed ning pered saavad abi võimalikult varajases etapis ja ilma viivituseta. Samal ajal peavad olema tagatud kvaliteetse lastekaitsetöö eeldused. Ainult nii saab parimal viisil aidata lastekaitse teenust vajavaid lapsi ja peresid kooskõlas nende vajadustega.
Viidatud allikad
Aasmäe, M. (2019). Lastekaitsetöötajate läbipõlemisest ja selle põhjustest. Magistritöö. Käsikiri. Tallinna Ülikool.
Lapse õiguste konventsioon (1991). RT II 1996, 16, 56.
Lastekaitse Liit (2018). Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade. (29.08.19).
Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.
Saar, H. (2019). Koolitus „Koostöös lapse heaks” toetab kohalikke koostöövõrgustikke. Sotsiaaltöö, 1, 85–88. (29.08.19).
Sotsiaalministeerium (2017). Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. ÜRO Lapse Õiguste Komitee, Genf. (29.08.19).
Toros, K. (2012). Lapse heaolu hindamisest Eesti lastekaitsetöö praktikas. Sotsiaaltöö 3, 24–28.
Viira, A. (2017). Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. (29.08.19).
Wilén, L. (2018). Kohtaamisia? – lastensuojelun arki työntekijöiden näkökulmasta. Mitä kuuluu lastensuojelu? Julkaisusarja osa 2. Verkkojulkaisu 4/2018. Helsinki: Lastensuojelun Keskusliitto. (29.08.19).
Vabariigi Valitsus (2019). Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019–2023. (29.08.19).
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2019
*Sotsiaaltöö kolm elementi Payne’i järgi on: sotsiaaltöötaja, klient ja nende kohtumise kontekst ning kuidas igaüks neist on sotsiaalselt konstrueerinud ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu.
**Juba 2011. aastal selgus K. Küti magistritööst, et lastekaitsetöötajad vajavad tuge juriidilistes küsimustes, koolitust käitumis- ja sõltuvusprobleemidega ning puuetega laste ja nende peredega töötamiseks. Vajadust õigusalaste koolituste ja nõustamise järele kinnitavad nii Riigikontrolli 2013. a audit „Laste hoolekande korraldus valdades ja linnades” kui ka Lastekaitse Liidu ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi uuring „Lapse heaolu hindamine”, vt Saar 2013 – autor.
***Sotsiaalministeerium tegi tänavu lastekaitsepäeva puhul algust positiivsete lugude avaldamisega. 31.05.19 Õhtulehes ilmus artikkel „Ükski laps ei tohi jääda abita! Lastekaitsjate imelised lood sellest, kuidas lapsi kaitsta” ja Perejakodu.delfi.ee portaalis sai 01.06.2019 täita testi „Kuidas käituksid Sina lastekaitsetöötajana?” – toim.