Lähedasi kaasates saame hoolekandeasutuse elanikke koos toetada

---

Hoolekandeasutuses elava inimese toetamisel on lisaks hooldus- ja tegevuspersonalile suur osa ka perel ning lähedastel. Just tänu neile kujuneb inimest toetav kogukond. Perekondlikud sidemed on sotsiaalse stabiilsuse alus: see aitab vanemal inimesel uue elukorraldusega paremini kohaneda, säilitada rahulolu ja huvi aktiivse tegevuse vastu.

Just lähedased võivad kõige paremini jagada taustainfot inimese harjumuste ja vajaduste kohta.

Suhted lähedastega mõjutavad vaimset ja kehalist tervist. Vastastikuse toetuse abil saab edendada personaalset taastumist ja kohanemist uutes tingimustes. Sidemete kaotus võib tekitada üksindustunde, kaob enesekindlus ja tekib depressioon. Kõigi osaliste koostöös kujuneb terviklik teenus: hooldus- ja tegevuspersonal toetab lähedasi ning elanikku erialateadmiste ja oskustega, omastel aga on jagamiseks oluline teave inimese elu, harjumuste, perekonna ning hobide kohta, mis edaspidi toetab inimese elukvaliteeti ja identiteeti.

Õppigem eakat mõistma

Hooldekodus elava lähedase toetamine algab enne asutusse saabumist. Tuleb arvestada, et vanematele inimestele ei ole elukohavahetus lihtne. Isegi uue elukoha kõige mugavamate tingimuste korral võib tuttavate seinte muutus tekitada stressi. Enne teenuse algust on soovitatav läbida keskmiselt 7–14-päevane tutvumisperiood. Võimatu ja ohtlik on sundida inimest vastu tahtmist minema kuhugi, kus ta ei taha olla. Isegi lühiajaline, kuid sujuv uude keskkonda sisseelamise aeg võib aga murda stereotüüpe, andes võimaluse näidata, et uued elutingimused on mugavamad, tervise ja suhtluse seisukohalt õigustatud. Soovitame lähedastel tutvustada eakale sugulasele hooldekodu ja anda võimalikult palju positiivset infot, näidata pilte, tuua välja kasutegurid. Vastastikune austus, lugupidamine ja avatud ning läbipaistev suhtlus suurendab usaldust, innustades eakat seda otsust samm-sammult ellu viima.

Isegi lühiajaline, kuid sujuv uude keskkonda sisseelamise aeg võib murda stereotüüpe, andes võimaluse näidata, et uued elutingimused on mugavamad, tervise ja suhtluse seisukohalt õigustatud.

Vahel tekivad perekondades noorema ja vanema põlvkonna vahel lahkhelid, mistõttu lõpetatakse üksteisega suhtlemise. Mida rohkem aega möödub, seda raskem on üksteist mõista, andestada ja hiljem jõuda kompromissini. Konflikt võib tekkida, kui osalistel on vastukäivad huvid, väärtused või arvamused olukorrast. Konflikt ei ole alati negatiivne. See võib anda positiivse tulemuse, tuues kaasa muutusi ja üksteisemõistmise. Konflikti lahendamine pakub alati võimalusi, mõtteid ja ettepanekuid. Pinged panevad meid otsima lahendusi, millele enne polekski tulnud. Lähedased peavad arvestama, et vanainimese hoiakut, iseloomu või mõtteviisi muuta me ei saa. Küll aga peame õppima kuulama, mõistma, arvestama inimese valikutega ja igati toetama kordaminekuid. Nii saame kujundada üksteist austava ja rahuliku keskkonna, kus arvestatakse igaühe rahuloluga.

Vähese teadlikkuse tõttu võivad lähedased pahatihti hakata dementsusega inimesega vaidlema, kui ta näeb tegelikkust veidi erinevalt. Tuleb arvestada, et kõnealusele sündroomile ongi iseloomulik ebatavaline käitumine – inimese loogiline mõtlemine ja mõnikord ka kõne on häiritud. See võibki tekitada vastastikuseid arusaamatusi. Inimese kõne võib olla arusaamatu, kuid iga sõna või lause on talle oluline ning tähendab talle midagi, vaatamata sellele, kas ja kuidas meie sellest aru saame.

Lähedased peavad arvestama, et vanainimese hoiakut, iseloomu või mõtteviisi muuta me ei saa.

Tuleb meeles pidada, et mõtteviis ja mõtlemise kiirus ei ole enam samasugune nagu varem, kuid peame proovima leida suhtlustasandi, mis vastaks dementsusega inimese võimekusele. Tuleb õppida mõistma ja aktsepteerima mõtteid just nii, nagu need on. Anda võimalus olukordadele, kus must võib olla valge proovimata seda muuta.

Vanemate inimeste aktiivsuse vähenemine on seotud mitmesuguste muutustega. Mis neist on rohkem levinud ja kuidas saame toetust pakkuda?

Märka muutusi

• Seisundi muutumine ühiskonnas

Eakad seisavad sageli silmitsi oma seisundi muutumisega ühiskonnas. Näiteks võidakse pärast pensionile jäämist kaotada ametialane ja sotsiaalne identiteet. See võib mõjutada enesehinnangut ja kuuluvustunnet ühiskonda.

Kuidas lähedased saavad toetada seda, et inimene ei kaotaks usku endasse, vaid hindaks seda eluetapi kui uut ja põnevat proovikivi?

Saame arvestada inimese pühendumist ja kogemusi, küsida nõu ja konsulteerida küsimustes, mis kõnetasid teda seoses tema ameti ning erialaga. Eakatekodus võib proovida ka uusi rolle: olla vabatahtlik hooldekodu elus, osaleda klubi liikmena maleringis või esindada elanike huve ja soove ühisürituste korraldamisel. Nii anname inimesele tunde, et tema professionaalne tegevus on küll lõppenud, kuid oma teadmisi ja kogemust saab ta jagada ka edaspidi ning olla ühiskonnale kasulik, vaatamata sellele, millises rollis ta tegutseb.

• Füüsilised ja psühholoogilised muutused

Sageli kogetakse vanusega seotud füüsilisi ja psühholoogilisi muutusi. Võivad tekkida liikumis-, nägemis- ja kuulmishäired. See võib mõjutada teistega suhtlemist ja ühistegevuses aktiivselt osalemist.

Vähene liikumine mõjutab vaimset tervist, seega on oluline soetada asjakohased abivahendid, mis soodustaksid liikumist ja toetaksid psühhoemotsionaalset tasakaalu. Lihtsamate näidetena võib nimetada kuuldeaparaadi kasutamist kuulmislanguse korral või ratastooli, käimisraami ja rulaatori tarvitamist, kui liikuda on raske. Hooldekodu personal peab oskama nõu anda, et soetatud vahend vastaks inimese võimekusele ja vajadustele. Nõnda on võimalik luua turvaline elukeskkond eaka inimese aktiveerimiseks, säilitades võimalikult kauaks senised võimed ja oskused.

• Sotsiaalse võrgustiku muutus

Muutusi oma sotsiaalses võrgustikus võib kogeda lähedaste ja sõprade kaotamisel. See soodustab üksindustunde teket ja hiljem põhjustada apaatiat ning depressiooni.

Vanusele vaatamata saab igaüks luua uusi sotsiaalseid sidemeid ja laiendada oma tugivõrgustikku. Nii lähedased kui ka tegevusjuhendajad peaksid hoolekandeasutuses elavat eakat innustama ja tunnustama, et too osaleks ühisüritustes.

Regulaarsed kokkusaamised sõprade või lähedastega ja ühisüritustest osavõtt toetavad liikuvust, paindlikkust ning stimuleerivad luu- ja lihaskonda. Pikaajaline sotsiaalne eraldatus toob kaasa võõrdumise ja iseendasse tõmbumise. Sellest seisundist on inimest väga raske tagasi saada.

• Pere ja sõbrad

Aktiivse vanaduse toetamisel on samuti olulised perekond ja sõbrad. Mitte ükski võõras inimene ei saa pakkuda sellist tuge, hoolivust ega armastust nagu lähedased.

Elame maailmas, kus aega on alati vähe. Isegi kui päriselt ei jõuta lähedast külastada, saab teisiti kontakti hoida. Lühike telefonikõne saab samuti anda märku, et ollakse alati olemas, hoolitakse ja armastatakse. Lähedastel tuleb oma sõnadest ja lubadustest kinni pidada, sest just nendele toetub vanainimene. Lubaduste murdmisel võib tekkida pettumus ja kaduda motivatsioon.

Hooldekodu meeskonna ja lähedaste koostöö

Just lähedased võivad kõige paremini jagada taustainfot inimese harjumuste ja vajaduste kohta, mida asutuse töötajad saavad kasutada isikupõhises hoolduses, et luua kodutunne ning toetada inimese isiksust.

Lähedaste kaugenemine hooldusprotsessist tekitab arusaamatusi kõigile, ka lähedastele endile. Vähese teabe korral kulub töötajatel rohkem aega kontakti loomiseks, inimene ise aga võib olla liiga tagasihoidlik, ei julge või oska oma soovidest ega elust rääkida. Tähtis on meeles pidada, et iga vanemaealine on unikaalne ja tal on isiklikud vajadused ja ootused. Suhtlemine peab põhinema empaatial ja mõistmisel. Kuidas saaks inimene vajadusel väljendada oma hirme, kui keskkond pole toetav ning lähedased pole temaga koos? Leidub delikaatseid muresid, mida saaks jagada ainult perekonnaliikmega või temalt nõu küsida.

Tähtis on meeles pidada, et iga vanemaealine on unikaalne ja tal on isiklikud vajadused ja ootused.

Tegevusjuhendajate ja lähedaste tihedas koostöös saab koostada objektiivse ja tõhusa plaani, kuhu saab detailselt kirja panna hooldus- ja tegevusvõimet toetava tegevuse, mida saab päriselt ellu viia ja mis arvestab inimese eripära. Elaniku eelistusi teades saavad hooldustöötajad tegeleda temaga individuaalsemalt. Perekond saab aga olla kaasatud ja koos spetsialistidega toetada lähedast.

Aktiivne osavõtt üritustest, suvepäevadest ja muust aktiivsest tegevusest soodustab toetava kogukonna teket ja hiljem selle suurenemist. Lähedaste omavahelisel suhtlemisel on võimalik kujundada tugivõrgustik, kus kõik osalised moodustavad terviku ja toimivad ühiselt.

Milliseid koostöövõimalusi oleme ise kasutanud?

Enne kui inimene saabub ühte meie asutuse koosseisus tegutsevasse eakatekodusse, oleme võtnud tavaks koguda rohkelt taustainfot tema harjumuste, hobide, elu ja talle väärtusliku ametitegevuse kohta. See aitab meil edaspidi kujundada talle toetava ja sobiva keskkonna.

Kui mõne elanikuga on töötajatel raskem kontakti luua, paluvad tegevusjuhendajad abi tema lähedastelt: motiveerivad koos, leiavad uusi huvitavaid aruteluteemasid, käivad koos väljas. Tänu sellele muutub inimese vaoshoitud hoiak ja tal tekib usaldus uute inimeste vastu. Kõigi osaliste koostöö muutub sujuvamaks.

Juurutasime korralduse, et õendusmeeskond saab lähedaste nõusoleku korral ise jälgida kehtivaid retsepte, neid õigel ajal pikendada ja tellida ravimeid ka kohapeale.

Vahel ei lepi omaksed uue reaalsusega ja soovivad, et lähedane käituks ning tegutseks samamoodi nagu mitukümmend aastat tagasi. Meie eesmärk on eelkõige säilitada ja toetada inimese hetkel olemasolevat tahet ja füüsilist jõudu, seda selgitame ka lähedastele, andes nõu neile tundmatutes, sageli rasketes küsimustes. Toome näiteid elust ja meie kogemusest, ei anna asjatut lootust ning keskendume võimetele ja oskustele, mida saame veel toetada.

Kindlasti teeme koostööd raviküsimustes. Koos oma asutuse õendusmeeskonnaga oleme püüdnud lähedasi selles igati abistada. Panime tähele, et tihti ei pikendanud lähedased õigel ajal ravimiretsepte, ei toonud ravimeid õigeks ajaks kohale või tekkisid arusaamatused eriarstide saatekirjade vormistamisel ja vahel jäid vajalikud sammud tegemata. Küllap jäetakse kiire elutempo tõttu need asjad viimasele hetkele, mistõttu kannatavad hiljem kõik. Siiski on see mõistetav, sest lähedased ei ole sellega varem kokku puutunud. Miks me peame nendelt nõudma seda, millega saaksime ise hakkama? Võiksime nad vabastada liigsetest kohustustest. Seetõttu juurutasime korralduse, et õendusmeeskond saab lähedaste nõusoleku korral ise jälgida kehtivaid retsepte, neid õigel ajal pikendada ja tellida ravimeid ka kohapeale. Suurendasime koostööd inimeste pere- ja eriarstidega, tänu sellele on uuringud ja vastuvõtud eakatekodu elanikel õigel ajal kättesaadavad. Vaid üksikud lähedased on jätnud endale kohustuse ise ravimeid tuua ja viia oma lähedased arstivastuvõtule, sest see on oluline kui tähelepanuavaldus eakale. Teised aga on tänulikud liigse peavalu äravõtmise eest ja võivad muretult rohkem aega pühendada lähedase külastamisele.

Ütleme meie elanike lähedastele alati, et nende üks põhikohustus on sugulast või tuttavat vaatamas käia, tuues kaasa positiivseid hoiakuid, rõõmsaid uudiseid ja lõbusaid emotsioone.

Lähedased, kes soovivad ise tulla tegema hooldustoiminguid või aktiveerivat tegevust, on alati teretulnud, sest hindame inimese tahet ja vajadust seda teha. Meie meeskonna suur eesmärk on toetada kõiki osalisi, et elu hooldekodus oleks lihtne ja läbipaistev.

Suurt tähelepanu pöörame päevakavale, mille koostamisel on arvestatud päevale planeeritud kogu tegevust, vaba aega ja ühistegevuse aega, söögikordi, hooldustoiminguid ning külastusaega. Külastusaja reeglid kehtivad tingimusteta kõigile, kuid alati on erandlikke olukordi, millega arvestame ja võimaldame kohtumisi, võttes arvesse põhjendatuid asjaolusid. Täpselt määratud külastusaeg kehtib seetõttu, et sel ajal ei ole muid tegemisi ja lähedased saavad segamatult ning rahulikult üksteisega aega veeta hooldekodus kohapeal või kohvikus juttu ajada.

Lähedased, kes soovivad ise tulla tegema hooldustoiminguid või aktiveerivat tegevust, on alati teretulnud, sest hindame inimese tahet ja vajadust seda teha.

Pakkide ja külakosti toomisel palume alati lähtuda tervisliku toitumise põhimõtetest. Maiustusi, mis on üks populaarsemaid kostitusi, palume tuua väiksemas koguses. Toiduained, mida on vaja külmas säilitada, saab jätta eakatekodu elanikele mõeldud külmkappi.

Pole kellelegi uudis, et kontakti hoidmiseks on hea helistada. Ka siis, kui ei jõua kohale tulla, võib väike kõne muuta eaka lähedase või tuttava tuju paremaks, tekitades lähedus- ja rahulolutunde. Eakatele, kellel on raske telefoni kasutada, on meie majades lähedastega videokõne võimalus. Sellega alustasime juba koroona leviku ajal.

Ütleme meie elanike lähedastele alati, et nende üks põhikohustus on sugulast või tuttavat vaatamas käia, tuues kaasa positiivseid hoiakuid, rõõmsaid uudiseid ja lõbusaid emotsioone. Kõigis teistes küsimustel tuleb meie meeskond appi ja on igal ajal kättesaadav ning toetav. Eakatekodude suhtlus lähedastega on väga koostööine, tihedalt suhtleme ka elanike välismaal elavate sugulastega. Neil on küllatulek vahemaa tõttu küll keeruline, kuid abivalmidus ja tahe erinevate võimaluste kaudu kontakt säilitada on austusväärne.

Oleme alati avatud ettepanekutele, muredele ja rõõmudele, mis aitavad koostöös kujundada sõbraliku ja rahuliku keskkonna, pakkudes kliendile suunatud teenust.