Juhtumikorraldusmudel „Turvalisuse märgid“ – uus tööriist Eesti lastekaitsetöös

„Heaolu arengukava 2023–2030“ üks eesmärke on lastekaitse korralduse uuendamine. Kavas on välja töötada ja rakendada valdkonnaülene lastekaitse korraldusmudel, digiteerida tööprotsessid ja parandada andmevahetust. Selleks kasutatakse Euroopa sotsiaalfondi vahendeid. 

Aastal 2023 valmis lastekaitsekorralduse täiendamise eelnõu väljatöötamiskavatsus. Selles nähti ette, et Eesti lastekaitsetöö peab muutuma lahenduskesksemaks ning last ja tema laiemat pereringi kaasatakse senisest enam nendega seotud juhtumi lahendamisesse. 

Praegu juhtub veel liiga sageli, et spetsialist arvab teadvat, mis on teenuse saaja pereelus valesti ja kuidas tuleb pere probleeme lahendada.

Muuta tuleks suhtumist, kus spetsialistid arvavad teadvat, mis on teenuse saaja pereelus valesti ja kuidas tuleb pere probleeme lahendada ning võtavadki selle eest ise kogu vastutuse. Lapse ja perega küll mingis etapis suheldakse, kuid vastutust otsuste üle nendega ei jagata. Osaliselt võib selle põhjus olla lastekaitsetöötajate suur töökoormus ja ajapuudus: lapse ja pere kaasamine oleneb paljuski spetsialistist ning tema motivatsioonist. See on võtnud peredelt hääleõiguse ja lastekaitsetöötajaidki ära väsitanud. Sageli on töötajad oma otsustes ka üksi. 

Nagu selgus sotsiaalministeerium tänavu tellitud uuringust (Haap Consulting 2024), kasutatakse Eesti lastekaitses palju erinevaid töövahendeid, kuid puudub terviklik lastekaitsetööd toetav juhtumikorraldusmudel. Otsisime mudelit, mille rõhuasetus oleks laste ja peredega suhtlemisel ning laiema pereringi ja võrgustiku kaasamisel juhtumi lahendamisse ning mis tähtsustaks avastuslikku hoiakut töös laste ja peredega. 

Mudeli „Turvalisuse märgid“ võimalused 

Uuringu autorid võrdlesid teistes riikides kasutatavaid juhtumikorraldusmudeleid ja leidsid, et Eesti lastekaitsetöö vajadustele vastab neist kõige enam Austraalias välja töötatud mudel „Turvalisuse märgid“ – ingl „Signs of Safety“ (Turnell ja Murphy 2018). See on nüüdisaegne ja tõenduspõhise käsitlusega ning mõeldud lastekaitsetöötajate abistamiseks keeruliste peresuhete ja lapse heaolu hindamisel.

Kuigi seda mudelit on arendatud 1980. aastate lõpust, on huvi selle vastu järjest suurem. Osaliselt võib seda seletada asjaoluga, et „Turvalisuse märkide“ käsitlus põhineb eelkõige praktikute kogemusel ning mudelit arendatakse kogu aeg edasi. Mudelit rakendatakse Kanadas, USA-s, Inglismaal, Iirimaal, Šotimaal, Saksamaal, Rootsis, Austraalias, Jaapanis, Hollandis, Belgias, Uus-Meremaal jm. Mulle teadaolevalt tuntakse huvi selle rakendamise vastu ka Islandil ja Poolas. 

Uuringust selgus, et Eesti lastekaitses puudub terviklik lastekaitsetööd toetav juhtumikorraldusmudel.

Uuringud näitavad, et mudeli kasutamine suurendab vanemate ja teiste pereliikmete kaasatust ja osalust lastekaitses (Bunn 2013). Pereliikmed tunnevad end rohkem kuulatute ja kaasatutena, mis omakorda soodustab avatud koostööd ja toetab ühiste eesmärkide saavutamise poole liikumist, mille keskmes on lapse heaolu parandamine. 

Mudelit kasutanud lastekaitsetöötajad on öelnud, et tunnevad end otsustamisel enesekindlamalt. Mudel pakub selge struktuuri, mis aitab spetsialistidel keerulistes olukordades paremini orienteeruda ja teha informeeritud otsuseid, mis on lapse parimates huvides. Mudeli kasutamine on suurendanud otsuste läbipaistvust ning vähendanud lastekaitsetöötajate töökoormust ja stressitaset tänu struktureeritusele ja selgete eesmärkide seadmisele, mis omakorda aitab spetsialistidel paremini oma tööd korraldada. (samas)

Mudel „Turvalisuse märgid“ 

Mudel „Turvalisuse märgid“ sobib kuni 17-aastaste laste ja nende vanemate või hooldajatega seotud lastekaitsejuhtumite korral. Selle eesmärk on tagada lapse turvalisus arvatava või tõendatud väärkohtlemise korral, pakkudes lastekaitsetöötajatele struktureeritud tööriistu lapse ohutaseme ja abivajaduse hindamiseks ning lapse ja perekonnaga suhtlemiseks (Turnell ja Murphy 2017). Mudel toetab lastekaitsetöötajaid lastekaitse juhtumikorralduse protsessis, alates abivajavast lapsest teate saamisest info kogumisel kuni menetluse lõpetamise otsuseni. Mudeli väljatöötajate peamine taotlus on suurendada aega, mis lastekaitsetöötajad veedavad laste ja peredega suhtlemisel, ning vähendada asendushooldusele sattuvate laste arvu (Sheehan jt 2018).

Mudelile on iseloomulik lapse ja tema vanemate, aga ka laiema pere ja lähedaste ringi ning võrgustikuliikmete kaasamine lapse abivajaduse hindamisse ja edasisse juhtumilahendusse. Juhtum soovitakse lahendada nõnda, et see lähtuks perekonna tugevatest külgedest ja võimalustest, sõnastades perega koostöös lapse ohutuse tagamiseks vajalik tegevus ehk lapse ohutuse plaan. Plaani elluviimiseks liigutakse perega väikeste sammude kaupa suuremate eesmärkide poole (Signs of Safety i.a; Isokuortti jt 2020).

Allikas: Haap Consulting 2024, 59–60

Meil oli võimalik aasta alguses kohtuda Rootsi kohalike omavalitsuste töötajatega, kes rakendavad „Turvalisuse märkide“ mudelit ja tutvuda nende kogemustega. Peamiselt toodi välja, et koostöö peredega on paranenud, pered on hakanud töötajaid rohkem usaldama. 

Kindlasti on tähtis see, et ei keskenduta ainult probleemide ja riskide väljaselgitamisele, vaid ka perede tugevate külgede ja võimaluste esiletoomisele. Lastekaitsetöö on sageli seotud keeruliste olukordadega, kui tuleb hinnata riske, sealhulgas lapse võimalikku hooletusse jätmist, väärkohtlemist või muid ohte. Kuid sama oluline on kindlaks teha perekonna tugevad küljed ja võimalused, mis võivad olla toeks ja lahenduste leidmisel abiks. See tasakaalustatud käsitlus aitab luua tervikliku pildi olukorrast ja võimaldab pakkuda paremaid ning jätkusuutlikumaid lahendusi. Lisaks pakub mudel tööriistu, mis aitavad peredega suhelda ja nende võimalusi arutada. (Sindi ja Toros 2024)

Juhtidele pakub mudel struktureeritud raamistikku, mis toetab paremat otsuste langetamist ja juhtimispraktika kujundamist.

Samuti on tööriistu, mida saab kasutada lastekaitsetöö kvaliteedi regulaarseks seiramiseks. Praegu on see veel lapsekingades: kogutakse peamiselt statistilisi andmeid ja hinnanguid. Sama mudelit saab kasutada ka täisealiste juhtumikorralduses. Lisaks on mudelist välja arendatud spetsiifilisemad versioonid peredele suunatud tugiteenuste („Heaolu märgid“, ingl „Signs of Wellbeing“), alaealiste õigusrikkujate („Edu märgid“, ingl „Signs of Success“) ja asendushoolduse perede („Kuuluvuse märgid“, ingl „Signs of Belonging“) toetamiseks (Haap Consulting 2024, 62). 

Proovikivid ja ohud

Kuigi „Turvalisuse märkide“ kasutamine tundub paljutõotav, võivad sellega kaasneda ka komistuskivid. Nimelt nõuab mudeli edukas rakendamine lastekaitsemeeskonna juhtide pühendumist ja pidevat toetust. Kui juhid ei ole piisavalt kaasatud või kommunikatsioon on ebaselge, võib mudeli rakendamine ebaõnnestuda. Samuti on oluline, et juhid oleksid valmis toetama töötajaid ka keerulistes ja stressirohketes olukordades. Kui töötajad ei tunne end toetatuna, võidakse mudelisse suhtuda pigem kui formaalsusesse ega käsitleta seda tööriistana, mis aitab keskenduda perede aitamisele.

Mudeli edukas rakendamine nõuab lastekaitsemeeskonna juhtide pühendumist ja pidevat toetust.

Mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamine on pikaajaline protsess, mille käigus on oluline nii töötajate koolitamine ja tööriistade kasutamise harjutamine kui ka see, et juhid tähtsustaksid laste arvamust. Just juhid peaksid seisma hea, et lapsed oleksid alati kaasatud juhtumite aruteludel ja lastekaitsetöö tulemuslikkuse hindamisel, ning tunnustama töötajaid hea tegevuse eest (Munro ja Turnell 2018). Arvestades juhtide vastustust mudeli rakendamisel, eelneb selle rakendamisele alati nende kuue kuu pikkune koolitus ja supervisioonid. 

Lastekaitsetöötajad, kellega Haap Consulting (2024, 93) uuringu tegemisel kohtus, tõid välja, et olenemata erinevate mudelite headest või nõrkadest külgedest, on lastekaitsetöös ka muresid, mida ei saa ühegi mudeliga lahenda, olgu selleks suur töökoormus, sobivate teenuste puudumine vms. Teadupärast on mudel(id) ainult eesmärgi saavutamise vahendid. Laste turvalisuse parandamisel peaks esiplaanile jõudma spetsialistide ja pereliikmete partnerlus, et hakataks rohkem kasutama pereliikmete ja võrgustiku võimalusi. Midagi muutub, kui muutuvad nii juhtide kui ka spetsialistide hoiakud, hinnatakse ümber oma roll ja võetakse omaks uued, senisest erinevad töövõtted. Lastekaitsetöötajate laual on praegu erinevaid töövahendeid niigi rohkelt, seega on ettevaatlikkus uute mudelite rakendamisel arusaadav.

Sobivus lastekaitse seniste töövahenditega

Lastekaitsetöötajad on uurinud, kas „Turvalisuse märkide“ mudeli rakendamisel ei lähtuta enam praegu kasutatavast lapse heaolu kolmnurgast ja „Lapse heaolu hindamise käsiraamatust“. Nii see ei ole: mudeli saab edukalt ühildada Eestis kasutatavate juhtumikorralduse mudelitega. Erinevate töövahendite ühildamine praktikas ja arusaamine, kuidas need üksteist täiendavad, võib aga võtta aega. Ka lastekaitse arendajatel ja koolitajatel tuleb veel kõrvutada „Turvalisuse märkide“ ning „Lapse heaolu kolmnurkade“ mudeleid ja analüüsida, kuidas uue mudeli eri osad sobituvad varasemasse käsitlusse. 

Mudeli saab edukalt ühildada Eestis kasutatavate juhtumikorralduse mudelitega.

Rootsi omavalitsusi väisates nägime, et neid mudeleid rakendataksegi seal koos. Üks Rootsi lastekaitsetöötaja ütles tabavalt, et lapse heaolu kolmnurk on raamistik, mis annab ette, mida tuleb teha, ning „Turvalisuse märkide“ mudel näitab, kuidas seda teha ehk annab tööriistad, kohtumiste struktuuri ja küsimuste esitamise meetodid, mis aitavad saada lastelt, peredelt ning võrgustikelt täpsema info. Nõnda aitab „Turvalisuse märkide“ mudel abivajaduse hindamisel, aga annab ka paremad vahendid, kuidas olukorra muutmiseks perega koostööd teha.

Sotsiaalministeeriumis on parasjagu töös mitu lastekaitse valdkonna arendust, mille raames vaatame ka seda, kuidas erinevate mudelite koos kasutamisel leida lastekaitsetöötajate jaoks toetavaid lahendusi. 

Mudeli võimalik positiivne mõju Eesti lastekaitsetööle

Uuring autor (Haap Consulting 2024, 90–91) pakub välja mõned võimalikud positiivsed muutused, mida minu arvates võib „Turvalisuse märkide“ rakendamine Eesti lastekaitsetöös kaasa tuua.

• Mudeli rakendamine võib tulevikus vähendada lastekaitsetöötajate töökoormust, sest keskendutakse rohkem pereliikmete ja võrgustiku võimaluste kasutamisele. 
• Mudel, nagu selle nimigi viitab, asetab kesksele kohale lapse turvalisuse. Kui ohtudega arvestame ja neist vanematega räägime, et muresid ja vajadusi koos perega lahendada, seab see lapse veel enam keskmesse ning suurendab lapse ja pere kaasamist lastekaitsetöös. 
• Mudeli rakendamine ja selle tööriistade kasutamine arendab lastekaitsetöötajate suhtlemisoskust ja refleksiivsust. Lastekaitsetöötajad hakkavad rohkem teadvustama, et nende roll ei ole olla teenustele suunaja, vaid perede toetaja ja võimestaja. 
• Mudel on just nimelt lastekaitse juhtumikorralduseks välja arendatud ja seda saab kohandada kohalikele oludele. Selle rakendamine mudeli väljatöötaja toel hõlmab nii juhtide kui ka töötajate koolitusi ning Eesti lastekaitsetöö vajadustest lähtuvate juhtuminäidete koostamist. Koolitused ja tugi aitavad lastekaitsetöötajatel omandada uued töövõtted.
• Rootsi näitel on põhjust loota ka, et „Turvalisuse märkide“ põhjal aruannete kirjutamine muutub töötajatele meeldivamaks. Ka perede jaoks muutuvad kohtumised mõnusamaks, kui nad kogevad, et töötajad tahavad neid kuulata – see loob pingevabama õhustiku.

Mudeli kasutegurid organisatsioonide juhtidele

Rootsi Värnamo valla sotsiaalvaldkonna juht Fredrik Wallström rääkis septembris toimunud veebiseminaril Eesti kolleegidele, mis kasu on olnud „Turvalisuse märkide‟ mudeli järgi töötamisest organisatsioonidele ja nende juhtidele. Värnamo vallas on mudelit rakendatud kuus aastat. Varasema ajaga võrreldes on lastekaitsetöötajad nüüd vähem töölt eemal seoses haigestumistega ning vald on muutunud tööturul ligitõmbavaks tööandjaks. Mudeli rakendamine on aidanud vähendada laste paigutamist asendushooldusele, mis on võimaldanud kulusid kõvasti kokku hoida. 

Mudeli rakendamine aitab kujundada organisatsioonis selge ja järjepideva juhtumite lahendamise korra. Juhtidele pakub mudel struktureeritud raamistikku, mis toetab paremat otsuste langetamist ja juhtimispraktika kujundamist. Mudelis rõhutatakse avatuse ja aususe tähtsust, mis aitab juhtidel kujundada usaldusväärse ja toetava töökeskkonna. See võimaldab juhtidel olla paremini kursis organisatsiooni probleemidega ja töötajaid tõhusamalt toetada.

Mudel pakub selge struktuuri, mis aitab spetsialistidel keerulistes olukordades paremini orienteeruda ja teha informeeritud otsuseid.

Mudeli rakendamine tugevdab ka organisatsiooni juhtimisprotsesse, viies need vastavusse sellega, kuidas peredega tegelikult töötatakse, ning võimaldab töövoogu paremini koordineerida. Mudel soodustab ka töö tulemuste täpsemat hindamist ja paremat kvaliteedikontrolli, mis vajaduse korral aitab rakendada parandusmeetmeid. Seega saavad juhid mudeli rakendamise kaudu toetada oma meeskonda tõhusamalt ja tulemuslikumalt, luues nõnda tugevama ja vastupidavama organisatsiooni. 

Juhtumikorraldusmudel „Turvalisuse märgid“ võib olla kasulik nii lastekaitsetöötajatele kui ka asutuste juhtidele ja organisatsioonidele. Oodata on paremat koostööd, selgemat ja järjepidevamat juhtumite lahendamist, töötajate suuremat rahulolu ja seega ka paremaid tulemusi perekondade jaoks. Mudeli rakendamine võib ka vähendada menetlusvigu ja kriitiliste juhtumite hulka. Juhtide pideva toeta aga ei pruugi see õnnestuda.

Ootame kohalikke omavalitsusi mudelit proovima!

Kohalikke omavalitsusi oodatakse osalema juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ kolmeaastases prooviprojektis. Mudelit rakendama hakkavad kohalike omavalitsuste juhid, lastekaitsetöötajad ja teised spetsialistid saavad põhjaliku väljaõppe, mis hõlmab nii põhikoolitust kui ka tööpraktikast ning kohaliku omavalitsuse eripäradest lähtuvat jätkuõpet ja nõustamist. Osalejatele on tagatud pidev tugi ja juhendamine, et kindlustada mudeli sujuv lõimimine igapäevatöösse. Kasutada saab juhendmaterjale koondavat ingliskeelset veebilehte, juhised ja materjalid tõlgitakse ka eesti keelde ning kohandatakse Eesti oludele, et nende kasutamine oleks võimalikult mugav. 

Mudelit ei proovita vaid üksikjuhtumite korral. Eesmärk on, et lastekaitsetöötajad ja nende juhid võtaksid uued töövõtted kasutusele igapäevapraktikas, mis aitab pakkuda ühtlaselt kvaliteetset perekeskset toetust kõigile abivajavatele lastele ja nende peredele, olenemata juhtumi keerukusest. Katseprojekti käigus on kavas analüüsida ka sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri (STAR) võimekust uue mudeli alusel tehtava töö dokumenteerimiseks, et kindlaks teha kohandamisvajadus ja võimalikud piirangud ning riskid.

Projektis osalevale kohalikule omavalitsusele pakutakse sihitud toetust, mis katab nii tööjõu- kui ka rakendamiskulud. See hõlmab näiteks projektijuhi töötasu, perede- ja lastega töötamiseks sobivate ruumide üüri- ja sisustuskulusid, samuti täiendavat tegevust, nagu näiteks töönõustamine. 

Projektis osalemise eeldus on omavalitsuse valmisolek rakendada mudelit kõigil tasanditel, sealhulgas juhtimises ja tugistruktuurides. Sarnaselt kõigi uuendustega võib uue mudeli rakendamine alguses suurendada töökoormust, sest tuleb harjuda uute protsessidega ja pingutada uute meetodite õppimisel ning rakendamisel. Selle leevendamiseks alustatakse uute lahenduste rakendamist väikeste sammude kaupa, mis omavalitsusega kokku lepitakse. Osalevad omavalitsused saavad pidevalt rakendustuge: nõu annavad ja juhendavad sotsiaalministeerium ning mudeli omanik. See aitab omavalitsuse meeskonnal mudeli eripäradega kohaneda ja organisatsioonis lahendusi arendada.

Sama projekti raames on omavalitsustel võimalik taotleda täiendavat tegevustoetust, mis aitab lastekaitsetöö kvaliteeti veelgi parandada. Näiteks toetatakse meeskonnapõhise töökorralduse juurutamist, valdkondade koostöö tõhustamist või spetsialiseeritud teenuste arendamist lastekaitses. Kõik see toetab lastekaitsetöötajaid igapäevatöös, võimaldades neil pühenduda rohkem otsesele tööle laste ja peredega ning vähendab administratiivset koormust.

Mudeli pikk rakendusaeg võimaldab projektis osalevatele omavalitsustele teha lastekaitsetöös süsteemseid muudatusi.

Mudelit on kavas Eestis proovima hakata aastatel 2025–2027. Konkurss kuulutatakse välja juba sügisel, täpsem info sotsiaalministeeriumi veebilehel.