Hiiumaa Sotsiaalkeskuse kiire areng ja uued proovikivid

---

Haldusreformi tulemusel sai Hiiumaast kolme aasta eest saareline omavalitsus, kus omavalitsuse ja maakonna piirid kattuvad. Ühisomavalitsuse moodustamine on kaasa toonud mitmeid muudatusi sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaalteenuste standardid, sotsiaaltoetuste määrad ja nende taotlemise tingimused oli vaja ühtlustada.

Need olid endistes omavalitsustes üllatavalt erinevad ning teenuste ja toetuste ühtlustamisel oli vaja mõelda, kuidas säilitada senised kõrgemad standardid ja toetused. Kui selle tööga saime ühele poole paari aastaga, siis hoolekandetöötajate töötasud ühtlustuvad selle aasta eelarvega. Hiiumaa demograafiline trend näitab, et eakamate inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb pidevalt. Seetõttu on vaja rohkem ka mitmesuguseid hoolekandeteenuseid.

Kogu saare sotsiaalkeskus

Hiiumaa Sotsiaalkeskusel on üha suurem roll teenuste ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Sõna Hiiumaa lisasime Sotsiaalkeskuse nimele pärast valdade ühinemist, keskus on 1990. keskpaigas loodud Kärdla Sotsiaalkeskuse õigusjärglane. 2014. aastal, Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinedes kasvasime Hiiu valla sotsiaalkeskuseks.

Sotsiaalkeskuse teenuste sekka on algusest peale kuulunud puuetega laste päevahoid, erihoolekandeteenused, päevakeskus ja koduhooldus. Juba kümme aastat toetame omastehooldajaid, eelmisest aastast on poole kohaga tööl ka eraldi omastehoolduse spetsialist. Vahepealsetel aastatel on lisandunud pansionaaditeenus eakatele ja tugiisikuteenus erivajadustega lastele.

Kui erivajadustega laste ja täiskasvanute teenused on koondunud sotsiaalkeskusesse, siis kolmes osavallas korraldavad koduhooldusteenuseid veel osavalla valitsused. Hiiumaa Sotsiaalkeskus osutab koduhooldusteenust elanikele Kärdla ja Kõrgessaare osavaldades.

Teeme ettevalmistusi, et tuua sotsiaalkeskuse alla ka Käina ja Emmaste osavalla koduhooldusteenused. Käinasse plaanime rajada päevakeskuse.

Seitsme paketiga koduhooldusteenus

Koduhooldusteenuse arendamine on Hiiumaal viimastel aastatel suurema tähelepanu all. Teenuse kättesaadavus ja hind on olnud saare eri paikades väga erinev. Kui Kärdla ja Kõrgessaare osavallas kasutab teenust ligi 40 eakat, siis Emmaste osavallas kasutajaid ei ole.

Samal ajal on Emmastes hästi korraldatud sotsiaaltransport ja eakad saavad oma poe-, arsti- ja muud käigud valla abiga hõlpsasti tehtud. Nüüd on eesmärk hinnata sealsete eakate vajadusi ja alustada teenuse pakkumisega.

Teenuse hinnakujunduski on olnud osavaldades erinev. Ühel juhul oli kehtestatud tunnihind, teisel juhul küsiti eaka käest protsent pensionist, sõltumata osutatava teenuse mahust. Nüüdseks on koduteenus Hiiumaal jagatud pakettideks, mille hinnad ulatuvad 16 eurost 140 euroni kuus. Hind oleneb teenuse sisust ning sellest, mitu korda nädalas inimene seda kasutab. 7. pakett on kõige kallim ja see näeb ette kliendi teenindamist iga päev. Kui inimesel tekib raskusi teenuse eest tasumisel, võib vallavalitsus hinda alandada.

Selline korraldus aitab teenuste mahtu ja hinda plaanida paremini. Teenuse tegelik sisu kujuneb kliendi ja hooldustöötaja koostöös, püüdes rahuldada iga inimese vajadusi parimal viisil. Inimeste abivajadus on suurenenud iga aastaga ja hooldustöötaja pühendab ühele kliendile rohkem aega.

Meie koduhooldustöötajad on tõelised multitalendid – nende tööülesanded ulatuvad puude tassimisest ja lume rookimisest kuni insuliinisüsti tegemise, ravimite andmise ja mähkmete vahetamiseni. Kindlasti peavad nad oskama autot juhtida.

Koduhooldusteenuse jätkuks on eakate päevahoiuteenuse asutamine, see ongi sotsiaalkeskuse lähiaastate plaanides.

Ööpäevaringne tugi Pargikodus

2020. aasta oli sotsiaalkeskusele suur kasvamise aeg: teoks said kaks suurt arendusprojekti – valmis erihooldekodu (Pargikodu) ja avasime noortekodu Kõpus. Kahe uue teenusekoha avamisega kasvas nii sotsiaalkeskuse töötajate arv (56) kui ka eelarve (1,1 miljonit eurot) kahekordseks, muutusime ööpäevaringset teenust osutavaks asutuseks.

Noortekodu jaoks kohandasime endise Kõpu kooli õpilaskodu ruumid, et luua sobivad tingimused miljööteraapiliste põhimõtete elluviimiseks. Pargikodu valmis arhitektuurikonkursi võidutööna, esimese etapina sotsiaalkeskuse Pargi tänava arendustest. Hoone sai elamiseks hubane ja väliselt esinduslik, domineerivad suured klaaspinnad ja põletatud puidust vooder.

Enne Pargikodu avamist Hiiumaal ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid ei osutatud. Meie kliendid, kellele osutame toetatud elamise, igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ning nädala- ja päevahoiuteenust, elavad oma kodudes üksi või koos oma pereliikmetega. Paljud neist vajavad ööpäevaringset tuge ning pereliikmetelt tõsist pühendumist. Lähedastele tähendas see loobumist paljudest tegevustest, vahel ka tööst. Enamik neist ei olnud nõus saatma oma täiskasvanud pereliiget teenust saama saarelt kaugemale.

Pargikodu avamisega tekkis võimalus tuua oma peredele lähemale ka need hiidlased, kes teenuse puudumise tõttu olid varem suunatud teistesse asutustesse väljaspool kodusaart. Pargikodus toetame kümmet kogukonnas elamise teenuse klienti, kaheksat ööpäevaringset erihoolekandeteenust vajavat klienti ja kaks klienti saavad teenust sügava liitpuude tõttu. Ootame kliente ka teistest Eestimaa nurkadest.

Kinnise lasteasutuse teenus Kõpus

Kevadel saab kaks aastat sellest, kui endine hea kolleeg, Maarjamaa Hariduskolleegiumi juht Pille Vaiksaar helistas ja küsis, kas sotsiaalkeskus on huvitatud kinnise lasteasutuse teenuse osutamisest Hiiumaal. Minule oli teema võõras ja Hiiumaal puudus vajadus taolise teenuse järele.

Samal ajal oli Hiiumaa vallavalitsus otsustanud sulgeda Kõpus Kärdla põhikooli õppekoha, kus kümmekond last õppisid lihtsustatud õppekava alusel. Sotsiaalkeskusel on samal territooriumil pansionaat, ja mind keskuse juhina tõmmati arutellu koolikompleksi otstarbe üle.

Üks vabanenud hoone sobis ülalnimetatud teenuse osutamiseks väga hästi. Õnnestus külastada ka Tartus asuvat Pepleri ravikodu, kus sarnast teenust osutati miljööteraapilistel põhimõtetel. Tartus kohtusin Hiiumaa juurtega Eve Vooglaga, kes töötas ravikodus miljööterapeudina ja oli värskelt saanud magistrikraadi sotsiaalpedagoogikas. Kui Eve nõustus Hiiumaale tööle tulema, oli otsus tehtud – suurepärase asukohaga noortekodul oli nüüd olemas ka eestvedaja.

Võtsin ühendust sotsiaalkindlustusametiga ja alustasime ettevalmistusi uudses vormis teenusekoha loomiseks. Mitmete arutelude kestel kohtasime ka vastuseisu. Haridus- ja sotsiaaltöö spetsialiste hirmutas varasem töökogemus keeruliste noortega, kohalikud elanikud kartsid küla kriminaliseerumist, sest noored suunatakse noortekodusse kohtu otsusega. Samal ajal oldi huvitatud töökohtade loomisest ja säilitamisest saare äärealal. Hirme aitas hajutada plaanitava teenuse väike maht – maksimaalselt saab Kõpu noortekodus korraga olla kuus last.

Suurim mure oli, kuidas leida Hiiumaa äärealale oma ala asjatundjaid. Kuid see kartus ei olnud põhjendatud. Kasvatajateks tulid mitmed endised koolitöötajad, kellel olemas varasem töökogemus erivajadustega lastega ja kel oli väga hea meel töökoha üle kodu lähedal. Praeguseks on lisandunud töötajaid nii Tallinnast kui ka Saaremaalt, mitmed plaanivad ennast Hiiumaale püsivalt sisse seada.

Eelmise aasta aprillis allkirjastasime sotsiaalkindlustusametiga teenuse hankelepingu ja augustist alustasime kinnise lasteasutuse teenusega Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Kõpu noortekodus. Praegu on seal kaks last, mitmed noored ootavad veel noortekodusse suunavat kohtu otsust. Kõpu noortekodu on kujunemas miljööteraapilise keskkonnaga ravikoduks, kus töötavad juba psühholoog, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöö koordinaator ja MDFT terapeut. Tuge saab pakkuda ka laiemalt. Peagi hakkab noortekodus tööle vaimse tervise õde.

Noortekodu ja pansionaat saavad uued naabrid

Kõpu noortekodu ja sotsiaalkeskuse eakate pansionaat asuvad kõrvuti, ma naljatangi tavaliselt, et lastel on vanaisad-vanaemad kohe kõrvalt võtta. Omavaheline suhtlus toimib. Pansionaadis pakume väikese toetusega eluasemeteenust kuni seitsmele eakale. Selle sisse kuulub üldruumide koristamine, vajaduse korral kord kuus ka kliendi toa koristamine ja asjaajamise korraldamine, transport arsti vastuvõtule jne. Kliendid teevad ise süüa ja käivad ka rändkaupluses.

Endises koolikompleksis on veel hooneid, millele otstarvet otsime. Aga kus on, sinna kipub ju ikka juurde tulema. Aasta lõpus pöördusid kohalike elanike ja vallavalitsuse poole Kõpu poolsaarel elavad suvehiidlased sooviga luua Hiiumaale Waldorfi pedagoogikal põhinev lasteaed-algkool. Nad tahaksid teha rohkem kaugtööd oma saarel asuvast teisest kodust, muret teeb aga koolihariduse kättesaadavus.

Suvehiidlase Jesper Parve eestvedamisel ja Hiiumaal sündinud alternatiivpedagoogika eksperdi Aivar Halleri nõustamisel on protsess käima lükatud. Esimese hooga oli huvi kaheteistkümne lapse jagu üle Hiiumaa. Kooli eestvedajad arvavad, et see number kasvab.

Noortekodu ja pansionaadi jaoks on uued naabrid tervitatavad mitmel põhjusel. Saaksime uuesti avada kooli söökla, selle teenuseid kasutaksid nii pansionaadielanikud kui ka noortekodu lapsed ja töötajad. Sooja toitu saaksid ka lähedal asuvad koduhoolduse kliendid. Noortekodu spetsialistid saavad kooli aga aidata tugiteenustega.

Sotsiaalkeskus laieneb edaspidigi

Lähiaastatel plaanime alustada Pargi tn 3 teise etapi ehitust. Esimeses etapis valmis Kärdlas Pargi tänaval erihooldekodu 20 kliendile. Korraldatud arhitektuurikonkurss hõlmas oluliselt suuremat ala. Teises etapis saame uued ruumid erivajadustega laste kompetentsikeskusele ja tegevustoale, et korraldada erihoolekande teenust. Siis lisanduvad pansionaaditeenus ja eakate päevahoid.

Koostöös vallavalitsusega koostame praegu teise etapi rahataotlust. Usun, et juba tehtud ja tulevased arendused aitavad parandada erivajadustega ning eakate inimeste elukvaliteeti ning vähendavad oluliselt omastehooldajate koormust.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2021