Dementsuse valdkonna arenguprogramm aitab parandada teenuse kvaliteeti
Tervise arengu instituudi eestvedamisel koolitatakse juba kuuendat aastat hoolekandeasutuste töötajaid dementsuse küsimustes. Koolitusest on välja kasvanud mitmekülgne arenguprogramm, mida peavad väärtuslikuks nii teenuseosutajad kui ka valdkonna eksperdid.
tervise arengu instituudi projektijuht
Põhjaliku koolitusprogrammi alus on 2017. aastal tehtud koolitusvajaduse analüüs. See koostati ekspertide töörühma ettepanekute ja hoolekandeasutuste koolitusvajaduse analüüsi põhjal, mille tegi sotsiaalministeerium.
Koolitusprogrammi eesmärk on, et selle läbinud õppijast saab oma asutuses sisekoolitaja, kes oskab töökaaslasi dementsuse teemal koolitada ja teab, kuidas dementsusega inimestele asutustes kvaliteetset ning kestlikku teenust osutada. 2024. aasta lõpuks on koolituse läbinud 191 hoolekandeasutuste töötajat 86 hoolekande- ja tervishoiuasutusest ning ühest kohalikust omavalitsusest.
Arenguprogramm on midagi rohkemat kui koolitus
Aastatel 2018–2022 korraldati koolitusprogrammi raames kümne mooduliga õpe sisekoolitajatele. Põhjalikult käsitleti õppijate motiveerimist ja täiskasvanu kui õppija eripära, et osalejad saaksid kohe koolitaja rolli asuda. Osalejad said ülevaate dementsussündroomist, selle diagnoosimisest ja ravist. Neile jagati näpunäiteid, kuidas õppida tundma kliendi tausta, korraldada vastuvõtuprotsess ja koostada hooldusplaan. Õpiti kliendiga kontakti loomist ja suhtlemist, aga ka aktiveerimise ning toimetuleku toetamise võimalusi, ergonoomikat, abivahendite ja -tehnoloogia kasutamist; tutvuti meetoditega, kuidas ennetada probleemset käitumist kindla tegevusega. Eraldi moodulites käsitleti elukaare väärikat lõppu ja leinatööd, tööeetikat, lähedaste kaasamist, hooldajate endi heaolu toetamist ning eneseabi. Igast osalevast asutusest võttis programmist osa kolmeliikmeline meeskond, kellest üks oli asutuse juht.
Koolitusprogrammi eesmärk on, et selle läbinud õppijast saab oma asutuses sisekoolitaja.
Dementsuse kompetentsikeskus pakub koolitusprogrammis osalevatele asutustele mentorlust alates 2022. aastast. Mentorluse eesmärk on toetada dementsusega inimeste teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. Mentorlusprogrammis on 2024. aasta seisuga osalenud 34 asutust.
Igal aastal toimub ka suvekool, kus koolitusel osalenud asutused saavad täiendada oskusi ja jagada võrgustikus parimaid kogemusi. Suvekooli teema valitakse küsitluse ja arutelude põhjal. Suvekooli teema 2022. aastal oli tunnustamine ja toetamine organisatsioonis ning nii juhi kui ka hooldustöötaja tunnustusvajadus. Järgmisel aastal keskenduti koolitamis- ja esinemisoskuse lihvimisele, tänavu oli teema eneseareng ja õppimist toetava organisatsiooni kujundamine.
Suvekoolid aitavad õpitut kinnistada ja toetavad koolituste jätkumist asutustes. 2024. aastal tunnustati suvekoolis esimest korda ka valdkonna parimaid. Aasta sisekoolitaja tiitli sai Anneli Pallaste Pihlakodust, aasta koolitusprogrammi koolitaja on Hanna-Stiina Heinmets ja aasta teenuse arendaja Pandivere pansion ja asutuse juht Terje Teder.
Dementsuse kompetentsikeskus pakub koolitusprogrammis osalevatele asutustele mentorlust.
Suhtluse ja kogemuste vahetamise alalhoidmiseks loodi eelmisel aastal Eestis hoolekandeasutuste võrgustik ja Facebooki-grupp Ühiskodu. Tallinnas ja Tartus korraldatakse võrgustikukohtumisi, mis annavad sisekoolitajatele võimaluse jagada parimaid kogemusi ja oma rõõme ning muresid. Kohtumistel on käsitletud ka päevakajalisi teemasid, näiteks kuidas suhelda meediaga, et suurendada avalikkuse teadlikkust hoolekandest ja dementsusest või mitmekultuurilise töökeskkonna eripäradest. Arutatud on ka, kuidas sisekoolitusel teabeallikatele korrektselt viidata, millised on dementsusega tegelevate asutuste võrgustikutöö jätkamise ja valdkonna edendamise võimalused. Võrgustikukohtumiste põhjal valmisid taskuhäälingud ja juhendmaterjalid mitmekultuurilise töökeskkonna ja autorluse kohta.
Mõju-uuring ja uuendatud programm
Programmi mõju-uuring valmis 2023. aastal (Varik ja Kookla 2023). Selgus, et nii koolitusel osalejate kui ka koolitajate arvates on koolitust väga vaja.
Koolitusega oldi rahul, sest see sisaldas palju uut infot ja andis teadmisi, mis aitasid kujundada hoiakuid ning motiveerisid muutma nii töövõtted kui ka keskkond oma asutuses dementsussõbralikuks, tagades nõnda teenusesaajate heaolu.
Tsiteerin üht uuringus osalenud koolitajat, kelle tagasiside annab päris hästi edasi koolituse kasuteguri: „See on väga-väga vajalik kogu Eestile ja nende asutuste inimestele. /…/ TAI koolituse eesmärk on tegelik muutuste elluviimine ja see ei ole lihtne. Äge on aga see, et küllaltki lühikese ajaga, ma ei saa öelda, et me suudame täiesti viia ellu transformeerumise, aga me suudame ikkagi seda vaadet natukene muuta.“ (Varik ja Kookla 2023, 49).
Suvekoolid aitavad õpitut kinnistada ja toetavad koolituste jätkumist asutustes, need on ka kohtumispaigaks kolleegidega teistest asutustest.
Uuringu autorid tegid programmi parandamiseks ka ettepanekuid, mille alusel tehti sellest aastast muudatusi. Lisati kaks uut moodulit, seega on tänavune koolitusprogramm 12 mooduliga. Rohkem käsitletakse õppija motivatsiooni ja andragoogilist õpet, andragoog on kaasatud kogu koolitusse. Programmi ajal toimub täiendavalt neli kovisiooni, et toetada uut sisekoolitajat töökohast lähtuva õppe alustamisel.
Lisandunud on uusi koolitajad, kes on valdkonna praktikud ja programmi vilistlased. Koolitajatel oli õppepäev, et programmi jooksul kasutataks ühtset metoodikat. Õppijad saavad iga koolituspäeva lõpus harjutada õpitu teistele edasi andmist. Uuendusena on selle aasta koolitusel ka kohustuslik ristkoolitus mõnes teises asutuses, mis osaleb programmis. Selline küllaminek annab võimaluse näha, kuidas teised teevad ja õppida parimatest kogemustest.
Võrgustikukohtumised annavad sisekoolitajatele võimaluse jagada parimaid kogemusi ja oma rõõme ning muresid.
Uuendusi jätkatakse ka järgmisel aastal. Uuringust selgus, et asutuse juht ei pruugi hakata sisekoolitajana tegutsema, seega on 2025. aastal kavas kaasata juhid osalise koormusega. Neile pakutakse teenuse kujundamise koolitusi, et ühtlustada ja parandada teenuse kvaliteeti kogu Eestis.
Kõik, kes on huvitatud 2025. aastal koolitusel osalemisest, saavad kirjutada arenguprogrammi projektijuhile meiliaadressil kersti.peterson@tai.ee.
Hoolekandeasutuste, tervise arengu instituudi, dementsuse kompetentsikeskuse ja sotsiaalministeeriumi tihe koostöö jätkub, et osutada dementsusega inimestele paremaid teenuseid ja toetada asutusi, kes neid teenindavad.
Arenguprogrammi rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist, toetuse andmise tingimus (TAT) „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ ning riigieelarvest.
Viidatud allikas
Varik, M., Kookla, M. (2023). Hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalise koolitusprogrammi tulemuslikkuse hindamine (2018–2023). Uuringu raport. Tervise arengu Instituut.