Otsingu tulemused

Täna, kui maailmas tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, avaldati koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa bürooga kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behaviour in School-aged Children, HBSC) värskeimad vaimse tervise andmed, mis toovad välja laialt levinud ja murettekitava suundumuse kogu Euroopas ja Kesk-Aasias: toimunud on üleüldine langus teismeliste tüdrukute vaimses heaolus. Sarnane pilt valitseb ka Eesti tüdrukute seas.

Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne. 

Uimastite tarvitamise käsitlemisel keskendutakse sageli vaid nähtuse negatiivsetele tahkudele ja aja jooksul on seda enamasti vaadatud nii kriminaalse ja hälbiva tegevusena kui ka haigusena. Inimeste isiklikud kogemused uimastitega on aga palju mitmekülgsemad ja nendega mitte arvestamine võib tuua kaasa tarvitamisega seotud kahjude suurenemise.

Kui töötate üldharidus- või kutsekoolis ja sooviksite arendada enda sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid, kutsume Teid osa võtma Gordoni õpetajate koolist või Vaikuseminutite koolitusprogrammist õpetajatele (Teadliku õpetaja kursus ning Tähelepanu ja meelerahu lühiharjutuste kursus). Gordoni õpetajate kooli suhtlemiskoolitusel õpetatakse praktiliste oskuste kaudu paremini suhteid kujundama, probleemide tekkimist ja õpilaste probleemset käitumist ennetama.

Kuigi Eestis diagnoositavate vähijuhtude absoluutarv on pikaajalises vaates tõusutrendis, registreeriti 2020. aastal ligi 7% võrra vähem vähijuhte kui aasta varem. Languse peamiseks põhjuseks võib pidada alanud COVID-19 pandeemiat, mille tõttu olid mitmed plaanilised tervishoiuteenused ja sõeluuringud piiratud, tõdeti Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud raportis „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“. 

Kui 2021. aastat iseloomustas märkimisväärne COVID-19 haiglaravivajaduse kasv samal ajal plaanilist ravi osaliselt edasi lükates, et hoida ressurssi epideemia süvenemise puhuks, siis 2022. aastal kasvas nii haigla- kui päevaravi osutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi värskelt avaldatud statistikast. Peamised haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused.

Oktoobrist alates kuulub puukide ja nende levitatavate haiguste seire Terviseameti pädevusse. Valdkonna liikumine Terviseametisse toetab tervikliku nakkushaiguste seire kompetentsi koondumist Terviseametisse, kus jätkub puukide vahendusel ülekantavate haiguste ning muude zoonooside tõhusa seire arendamine.

Noorukieas toimuvad ajupiirkondades ulatuslikud muutused, millega kaasnevad ka muudatused käitumises. Muuhulgas suureneb riskide võtmine ja uudsete kogemuste otsimine. Nooruki aju, mis areneb kuni 25. eluaastani, on uute kogemuste suhtes tundlik ja seetõttu suureneb ka haavatavus erisuguste uimastite, sealhulgas tubaka- ja nikotiinitoodete suhtes. Uimastite proovimise ja tarvitamisega tehaksegi aga sageli algust just noorukieas.

Ajakirja Sotsiaaltöö värskest numbrist (3/2023) saab lugeda teenuste arendajate, sotsiaaltöötajate ning võlanõustajate kogemusi ja mõtteid sellest, milline on hea teenus, kuidas ennetada väärkohtlemist hoolekandes ja toetada ka teenuste vahetuid osutajaid.

Tervise Arengu Instituut (TAI) juhib 2. oktoobril algava teavitustegevusega elanike tähelepanu sellele, et alkoholitarvitamine suurendab vähemalt seitsme erineva vähi riski: suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, soole- ja naiste rinnavähk.