Uimastite tarvitamine ei tähenda alati sõltuvushäiret

Enamike inimeste kokkupuude uimastitega piirdub tegelikkuses vaid mõne juhusliku proovimisega. Enamik tarvitajatest on hästi funktsioneerivad inimesed ja probleemse uimastitarvitamise osatähtsus moodustab kogu tarvitajaskonnast vaid väikese osa. Võrreldes muu tarvitamisega, võib teaduskirjandusele tuginedes pidada sõltuvushäire välja kujunemise osatähtsust pigem väikeseks. Ometi on valdav osa sekkumistest suunatud just sellele väikesele osale ja ülejäänud tarvitamine on jäänud piisava tähelepanuta. 

Uimastite tarvitamist mõjutavaid tegurite paremaks mõistmiseks ja sihtrühmade välja selgitamiseks viis TAI ellu uuringu, mille tulemused aitavad funktsioneerivatele tarvitajatele kavandada võimalikke sekkumisi, aga ka kommunikatsioonitegevust, mis toetavad uimastite tarvitamisest põhjustatud kahjude ennetamist või piiravad nende süvenemist. 

Uuring tehti vähemalt 18-aastaste eesti või vene keelt kõnelevate inimeste seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul uimasteid tarvitanud, kuid kelle tarvitamise keskmine sagedus jäi alla nelja päeva nädalas. Uuring koosnes kvantitatiivsest küsitlusest (1565 vastajat) ja kvalitatiivsetest individuaalintervjuudest (35 vastajat). Küsitlus ja intervjuud viidi ellu 2021. aastal. 

Uimastite tarvitamise tegurid ja põhjused on eripalgelised

Uimastite tarvitamise paremaks mõistmiseks on vaja tähelepanu pöörata seda mõjutavatele teguritele. Uuringu raames tehtud intervjuude põhjal kujunesid välja vastajate jaoks olulised teemad, mis mõjutasid uimastite tarvitamist, kaasnevaid kahjusid või enesekontrolli. Need teemad saab omakorda jaotada kolme suuremasse kategooriasse: 

• uimastitega seotud tegurid – tarvitatavad uimastid, segatarvitamine, kogused ja doseerimine, uimastite koostis, tarvitamise sagedus ja tarvitamise viis;
• indiviidiga seotud tegurid – vaimne seisund, tarvitamise põhjused, teadlikkus, enesekontroll ja planeerimine, tarvitamise tähendus ja olulisus;
• keskkondlikud tegurid – tarvitamise aeg, asukoht ja sotsiaalsus ning uimastite kättesaadavus.

Kas või kuidas uimastite tarvitamine inimese elu kahjustab, sõltub nende tegurite koosmõjust, asetades inimeste tarvitamiskogemused väga laiale spektrile. Pelgalt tarvitatavale uimastile ja tarvitamise sagedusele tähelepanu pööramine ei ole piisav, seda eriti tänapäevases olukorras, kus uimastite segatarvitamine on väga levinud.

Oluline on mõista konteksti, milles tarvitamine aset leiab. 

Uimastite tarvitamise põhjuseid oli vastajate seas väga erisugused ja nende täpsem määratlemine on keeruline, sest tihti tulenevad need eri tegurite koosmõjust ja võivad esineda samaaegselt, jäädes sügavamal tasandil vahel ebaselgeks ka inimesele endale. Siiski pakuvad nad olulist alust erisuguste tarvitamismustrite paremaks mõistmiseks ja üksteisest eristamiseks. Kirjeldatud põhjused jaotusid samuti kolme suuremasse rühma, mis aitab nende paljusust lihtsustada:

• Rekreatiivsed ehk meelelahutuslikud eesmärgid 

Uimasteid tarvitatakse enamasti vabal ajal (nt nädalavahetusel) ja seltskonnas, et lõbutseda, lõõgastuda, kogeda naudingut, pidutseda ja saada vaheldust argipäevast. Selline tarvitamine ei pea muutuma elu oluliseks osaks ja võib olla seotud mõne eluperioodiga, millest kasvatakse välja. Uuringule vastanute seas olid meelelahutuslikud eesmärgid kõige populaarsemad, viidates sellise tarvitamise olulisusele kogu tarvitajaskonna seas.  

 
„Siis siukesed nagu peolõvid, et neid huvitavad kiiremad asjad… amfetamiin või ecstasy. Eks ikka tarvitatakse selleks, et noh, ennem peole minekut tund aega alla,  sest siis tunni aja pärast hakkab pea nagu tööle. Ja siis ollakse jutukam, ollakse  nii-öelda paremas meeleolus, tantsitakse rohkem“. M26b

• Teraapilised eesmärgid 

Uimastite tarvitamise peamine eesmärk on toime tulla mõne probleemi või negatiivse meeleseisundiga, nt vaimse või füüsilise tervise probleemid, traumad. Sageli ütlevad uimasteid tarvitavad inimesed, et teevad seda eneseraviks, näiteks siis, kui tuntakse, et mujalt ei saada abi oma probleemi lahendamiseks. Teraapilisel eesmärgil tarvitamine võib olla stabiilne ja kontrollitud, kuid võib esineda ka eskapismi ehk oma probleemide eest põgenemist, mida iseloomustab kaootilisem tarvitamismuster ja tarvitamisest tingitud kahjude suurenemine. 

„Ma iga päev, iga õhtu tulin töölt koju, suitsetasin kanepit ja nagu elasingi niimoodi, et iga päev tegin seda lihtsalt selleks, et nagu hakkama saada vaimselt sellega. Aga see lihtsalt nagu, see töökoht iseenesest oli nagu nii jube minu vaimsele tervisele. Ma olin nagu üsna sügavas depressioonis selleks hetkeks, et mulle lihtsalt oli vaja nagu seda, mis mind hoiab pinnal. Aga siis ma sain ära sealt töölt ja siis ma nagu sain selle igapäevase tarvitamise pealt ära“. M20

• Võimekust suurendavad eesmärgid (ingl k enhancement)
   

Uimasteid tarvitatakse ka oma seisundi parandamiseks üle n-ö „normaalse“ piiri. Inimene ei pruugi tunnetada endal otseselt mõnda probleemi või puudust, kuid soovib oma võimekust veelgi rohkem stimuleerida. Näiteks tarvitatakse stimulante, et parandada enda keskendumisvõimet ja töötada pikemat aega väsimata. Psühhedeelikume aga tarvitatakse näiteks selleks, et avardada taju ja loovust. 

„Mingi ärkamine nagu kestis ja kestis ja ma sain lõpuks aru. Võib-olla see oli selline tunne, nagu esimest korda käiks nagu psühholoogi juures ja ta ütleks sulle, et vaata, et sul on nüüd see ja see ja see asi lapsepõlvest, ja siis sa saad aru. Ja siis su elu ei ole kunagi enam endine“. N22

Uuringu „Uimastite tarvitamise mustrid Eestis“ täistekst on lugemiseks kättesaadav TAI veebilehel.

Mikk Oja, TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist
Merlin Mitt, TAI terviseturunduse osakonna projektijuht

Uimastitega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile: