Otsingu tulemused

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes on varases lapseeas saanud vähidiagnoosi ning käinud sellega seonduvalt läbi pika ja väga raske raviteekonna.

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas vähenenud, kui siiski on probleemkohti: näiteks e-sigarettide üha sagedasem tarvitamine.

Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud.

Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega. Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest?

Hommikusöögi vahele jätmine, liigne maiustamine ning karastusjookide tarbimine, kordades väiksem liikumisaktiivsus kui soovitused ette näevad – kahjuks iseloomustavad need märksõnad liigagi paljude Eesti noorte harjumusi. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmed näitavad, et viiendik õpilastest on ülekaalulised ning viimase kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 11−15-aastaste noorte osatähtsus kasvanud kolm korda.

Vähene kehaline aktiivsus koos ülemäärase kehakaaluga on teravnevaks probleemiks juba eelkooliealiste laste puhul. Tasakaalustatud toitumise kõrval on piisav kehaline aktiivsus olulisusel kohal normaalkaalu säilitamisel, aga ka laiemalt lapse hea tervise ja eakohase füüsilise arengu tagamisel. TAI teadlaste tehtud uuringu tulemused aitavad mõista kvalifitseeritud liikumisõpetaja olulisust lasteaia liikumisõppe elluviimisel.

„Mees peab olema tugev ega tohi tühja hädaldada,“ räägiti mulle juba lasteaias. Kui nõrkust või muresid välja näitad, oled nannipunn! „Mees ei nuta,“ lisati juurde lasteaias ja koolis, kui silmad märjaks tahtsid minna. See kasvatusmentaliteet on jäänud külge kogu eluks tervetele põlvkondadele.

Terved inimesed on Eesti püsimiseks hädavajalikud ja vundamenti terveks eluks laotakse lapsepõlves. Teadus ja kvaliteetsed andmed aitavad meil teha paremaid otsuseid tervisepoliitikas ja ennetustegevuste planeerimisel.

27. oktoobrit saab pidada VEPA metoodika üheksandaks sünnipäevaks Eestis, sest just sel kuupäeval 2014. aastal alustas esimene lend VEPA koolitusel osalenud õpetajaid metoodika kasutamist koolides.

Konservatiivsetel hinnangutel põhjustab alkohol 6% kõigist vähisurmadest Euroopa Liidus. Absoluutarvudes on see kokku umbes 85 000 surma aastas ning liikmesriikide proportsioone arvestades võiks see arv Eestis olla ligikaudu 250–300.