Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Noorte enesetõhusus on halveneva vaimse tervise kiuste heal tasemel

Teadusuudis

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behaviour in School-aged Children, HBSC) värskeimad vaimse tervise andmed näitavad, et Eesti noorte enesetõhusus (ingl k self-efficacy) on võrreldes teiste Euroopa, Kanada ja Kesk-Aasia noortega oluliselt kõrgem. Nii poisid kui ka tüdrukud on võrreldes teiste riikide noortega enesekindlamad oma probleemide lahendamisel ja eesmärkide täitmisel. Paraku on aga noorte vaimne heaolu selle kiuste halvenenud ja vanemaks saades noorte hinnangud oma vaimsele tervisele halvenevad.

Enesetõhusus loob eeldused paremateks õpitulemusteks ja heaoluks

Enesetõhusus on oluline omadus, sest aitab õpilastel paremini toime tulla stressirohkete olukordadega ja jääda seejuures positiivseks, suurendada õpimotivatsiooni ning valmidust ja võimekust pingutada. Enesetõhusus on eelduseks nii edu saavutamiseks õpitöös, aga ka vaimse tervise probleemide ennetamiseks või raskustega paremini toime tulekuks.

Rohkem kui pooled (61%) HBSC uuringus osalenud õpilastest uskusid, et leiavad probleemile alati või enamasti lahenduse, kui piisavalt proovivad ning 57% leidsid, et neil õnnestub teha asju, mida on otsustanud teha. Eesti noorte seas olid need näitajad 68% ja 63%.

Küll aga näitasid uuringu tulemused, et nii nagu vaimse tervise näitajate puhul laiemalt, oli ka enesetõhususe puhul oluline roll noorte sotsiaalmajanduslikul taustal. Nii poisid kui ka tüdrukud vähem jõukamatest perekondadest hindasid väiksema tõenäosusega, et suudavad probleemidele lahendusi leida ning viia ellu asju, mida nad on otsustanud teha.

COVID-19 mõjutas noorte hinnangul nende vaimset heaolu negatiivselt

Sel aastal avaldatud HBSC uuringu põhjal avaldatud rahvusvahelises raportis tuuakse välja, et kolmandik kõigist uuringus osalenud noortest, sh 29% Eesti noortest, tundsid, et COVID-19 pandeemial oli negatiivne mõju nende vaimsele tervisele, seda eelkõige vanemate, 13- ja 15-aastaste tüdrukute arvates.

HBSC uuringus mõõdeti noorte vaimset heaolu kasutades WHO-5 indeksit – vastajatelt küsiti, kui sageli on nad viimase kahe nädala jooksul:

  • tundnud end rõõmsana ja heas tujus
  • tundnud end rahuliku ja pingevabana
  • tundnud end aktiivse ja energilisena
  • ärganud värske ja puhanuna
  • tundnud, et nende igapäevaelu on olnud täidetud huvitavate asjadega.

Vastuste põhjal moodustati skoor väärtuses 0–100, kus kõrgem skoor tähistab paremat vaimset heaolu. WHO-5 indeksi põhjal jääb Eesti noorte vaimne heaolu alla HBSC uuringu keskmisele, seda nii poiste ja tüdrukute kui ka kõigi vanuserühmade arvestuses (vt ka joonist).

Noorte vaimse heaolu indeks
Noorte vaimse heaolu indeks* (%) soo, vanuse, Eesti lähiriikide ja HBSC uuringus osalenud riikide keskmise järgi,  2022 (*WHO-5 Well-being index)

Vaja on kvaliteetseid ja süsteemseid ennetustegevusi

HBSC uuringu tulemused juhivad tähelepanu noorte vaimse tervise edendamise vajadusele – oluline on varajane sekkumine ja põhjalikud riiklikud strateegiad noorte vaimse tervise toetamiseks, eriti neidude ja vähem jõukamatest peredest pärit noorte seas.

HBSC uuringu rahvusvahelises vaimse tervise raportis esitatud poliitikasoovitustes rõhutatakse koolipõhiste sekkumiste rolli vaimse tervise edendamisel. Universaalsed koolipõhised programmid omavad suurt potentsiaali probleemide ennetamisel, noorte oskuste suurendamisel ja nende vaimse vastupidavuse tugevdamisel. Kuigi see nõuab täiendavaid ressursse, toob selliste sekkumiste tähelepanu keskmesse paigutamine tõenäoliselt kaasa märkimisväärse kasu: tervemad ja suurema heaoluga noored.

Jaanika Piksööt, TAI teaduskeskuse vanemanalüütik

HBSC uuringu 2021/2022. õppeaasta rahvusvahelised tulemused põhinevad ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel 44 riigist. Eestis viis uuringu ellu Tervise Arengu Instituut 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini ja selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast 100 koolist.

Uuringus osalenud riigid/regioonid: Albaania, Armeenia, Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Gröönimaa, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Põhja-Makedoonia, Norra, Moldova, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Tadžikistan, UK (Inglismaa, Šotimaa, Wales).