Otsingu tulemused

Kampaania periood 14.08.2017 - 30.09.2017

Kampaania periood: 14.08.2017 - 30.09.2017 Sihtrühm: Kampaania oli suunatud 35+ sihtgrupile, eriti neile, kes partneri otsingul. 35-55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest. Juhuvahekorras on olnud nimetatud vanusgrupist viiendik meestest ja iga kaheksas naine. Kampaania eesmärk:

Täna algav Tervise Arengu Instituudi (TAI) turvaseksi teemaline kampaania tuletab täiskasvanutele meelde, et kondoom pole mõeldud vaid noortele. Viimane täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et 35-55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest. Juhuvahekorras on olnud eelnimetatud vanusgrupist viiendik meestest ja iga kaheksas naine.  Kampaania eesmärk ongi normaliseerida kondoomi kasutust ka keskealiste hulgas.

Tänavu 1. augusti seisuga on Eestis uusi HIV nakatunuid registreeritud 151 isikut, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul (121 nakatanut).  Seejuures on ligi pooled nakatanutest ehk 73 inimest registreeritud Tallinnas ja Harjumaal, 55 uut HIV nakatunut registreeriti Ida-Virumaal. Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu on samal perioodil on surmasid juba 54.

Tänase ülemaailmse hepatiidipäeva puhul juhivad Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet tähelepanu hepatiiti haigestumise riskidele ning kutsuvad inimesi end hepatiidi suhtes testima ja nakatumist teadlikult ennetama. „Teadlikkust hepatiitide osas on vaja tõsta," lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Kristel Kivimets. „Kuna B- ja C-hepatiit levivad paljuski sarnaselt HI-viirusele, peetakse neid vaid narkomaanide haiguseks ning ohtu endale ei tunnetata". B-või C-hepatiit kulgevad sageli aastaid ilma sümptomiteta ning seetõttu ei osata seda ka kahtlustada.

Kliiniliselt kinnitatud rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6 protsenti kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6% kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Esialgsete andmete alusel sai eelmisel aastal Eestis haiglaravi 225 301 inimest (198 380 täiskasvanut ja 26 921 last) ja päevaravi 81 812 inimest (72 924 täiskasvanut ja 8888 last). Haiglaravi pikkus oli keskmiselt 8,2 päeva ja aasta jooksul kasutas ühte ravivoodit keskmiselt 32,9 inimest. Võrreldes 2015. aastaga suurenes päevaravi (3,8%), kuid vähenes haiglaravi saanud inimeste arv (2,9%) ja seejuures haiglaravi kestus pikenes 1,8%.

Kampaania julgustas noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama.

Tervishoiukulud inimese kohta on Balti riikidest suurimad Eestis, ületades 2015. aastal 1000 euro piiri. Ka meie inimeste oodatav eluiga on pikem kui lätlastel-leedukatel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kogumikust „Tervis Baltimaades 2015“  („Health in the Baltic Countries 2015“).