Täna tähistatakse ülemaailmset hepatiidipäeva
Tänase ülemaailmse hepatiidipäeva puhul juhivad Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet tähelepanu hepatiiti haigestumise riskidele ning kutsuvad inimesi end hepatiidi suhtes testima ja nakatumist teadlikult ennetama.
„Teadlikkust hepatiitide osas on vaja tõsta," lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Kristel Kivimets. „Kuna B- ja C-hepatiit levivad paljuski sarnaselt HI-viirusele, peetakse neid vaid narkomaanide haiguseks ning ohtu endale ei tunnetata". B-või C-hepatiit kulgevad sageli aastaid ilma sümptomiteta ning seetõttu ei osata seda ka kahtlustada.
„Kui me ei ole teadlikud viiruse olemasolust, võime nakatada tahtmatult ka teisi. Varajane diagnoosimine ja õigeaegne ravi aitavad vähendada haiguste levikut ja parandada ravitulemusi," lisas Kivimets. „Kindlasti vähendab see ka riigi tervishoiukulutusi, mis kaasnevad kroonilise hepatiidi ravimata jätmisega."
Haigekassa kindlustuse ja näidustuste olemasolul saab end testida perearsti juures. Hepatiiti võib nakatuda iga inimene, kuid enam ohustatud on, ning testima peaksid need, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone, on lasknud end tätoveerida või augustada sertifitseerimata salongides, saanud vereülekannet enne 1994. aastat, puutunud kokku teise inimese verega ja/või jaganud kellegagi süstalt, sh meditsiinilistel põhjustel.
Ennetuses on oluline koht vaktsineerimisel - Eestis on olemas vaktsiin nii A- kui ka B- hepatiidi jaoks. B-hepatiidi vastane vaktsineerimine lisati 2003. aastal riiklikku immuniseerimiskavasse ja on kõikidele lastele tasuta. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul meil noorte hulgas enam B-hepatiiti praktiliselt ei registreerita. Üksikuid haigestumisi tuleb ette 30-aastaste ja vanemate hulgas. Enne vaktsineerimisega alustamist registreeriti Eestis üle 500 B-hepatiiti haigestumise aastas.
C-hepatiidi jaoks maailmas vaktsiini loodud ei ole. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 20 000 kroonilist C-hepatiiti põdeva inimese, kuid lisaks võib palju olla neid, kes oma haigusest teadlikud ei ole. Hepatiit võib levida 100 korda kergemini kui HIV.
Hepatiit on maksapõletik, mida põhjustavad erinevad hepatiidi viirused. Viiruslikest maksapõletikest on teada A-, B-, C-, D- ja E- hepatiidid. Neist kõige sagedamini diagnoositakse Eestis kroonilist C-hepatiiti. A-hepatiiti ehk kollatõbe tuuakse peamiselt kaasa reisidelt. Hepatiidid erinevad üksteisest viiruse levikuteede, omaduste, peiteperioodi pikkuse ja haiguse kulgemise poolest. Halvaloomulise kuluga võivad olla krooniline B- ja C-hepatiit, mis võivad edasi areneda maksatsirroosiks ja maksavähiks.
Viirusliku hepatiidi eri liike on võimalik kindlaks määrata ainult laboratoorse uuringuga. Äge B- ja C- viirushepatiit võib üle minna krooniliseks hepatiidiks ja kulgeda aastakümneid ilma haigusnähtudeta.
Ülemaailmselt mõjutab viiruslik C-hepatiit kordades rohkem inimesi kui HIV. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on koguni 28 riigis hepatiiti nakatunud enam kui pooled inimesed elanikkonnast. Nende riikide hulgas on Eestile lähimad maad Georgia, Kõrgõzstan, Ukraina ja eestlaste seas populaarsed reisisihtkohad nagu Tai, Egiptus ja India.
Hepatiitide kohta saab lisa lugeda Tervise Arengu Instituudi veebilehelt hiv.ee: http://hiv.ee/et/Muud-sageli-HIV-ga-seotud-haigused/Hepatiit ja Terviseameti veebist: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigused-a-ue/a.html.