Otsingu tulemused

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6% kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Esialgsete andmete alusel sai eelmisel aastal Eestis haiglaravi 225 301 inimest (198 380 täiskasvanut ja 26 921 last) ja päevaravi 81 812 inimest (72 924 täiskasvanut ja 8888 last). Haiglaravi pikkus oli keskmiselt 8,2 päeva ja aasta jooksul kasutas ühte ravivoodit keskmiselt 32,9 inimest. Võrreldes 2015. aastaga suurenes päevaravi (3,8%), kuid vähenes haiglaravi saanud inimeste arv (2,9%) ja seejuures haiglaravi kestus pikenes 1,8%.

Kampaania julgustas noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama.

Tervishoiukulud inimese kohta on Balti riikidest suurimad Eestis, ületades 2015. aastal 1000 euro piiri. Ka meie inimeste oodatav eluiga on pikem kui lätlastel-leedukatel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kogumikust „Tervis Baltimaades 2015“  („Health in the Baltic Countries 2015“).

19. juunil algab turvaseksi teemaline kampaania, mis on suunatud eeskätt noortele ja tuletab meelde, et kondoom on ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste, sealhulgas HIVi eest. Ehkki uuringud näitavad, et kondoomi kasutatakse aina enam, on siiski jätkuvalt kõrge nende suhete osakaal, kus kondoomi ei kasutata.  

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati sündide ja raseduskatkestuste statistika 2016. aasta kohta.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati meditsiiniseadmete 2016. aasta andmed, sh statistika haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Tervise Arengu Instituut on Põhja-Tallinnasse otsinud kahjude vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi 28 sobivaimaks lahenduseks. Sitsi asum jääb Põhja-Tallinnas piirkonda, kus päeva jooksul liigub enim narkootikumide tarvitajaid, teenust vajatakse enim ning keskuse avamisega ei ole enam võimalik viivitada.

Mais ilmunud numbris (2/2017) kirjutavad oma erialasest arengust seitse noort haritud sotsiaaltöötajat ja kaks sotsiaalpedagoogi. Loodame, et nende kogemused ärgitavad abiturientides huvi õppida sotsiaaltööd ning innustavad ka juba „valmis” sotsiaaltöötajaid argipäevarutiinist väljuma ja magistriõppesse astuma. Lisaks saab lugeda artikleid mitmel päevakajalisel teemal, näiteks eesistumisega seotud tegevustest sotsiaalvaldkonnas ja piiriülesest lastekaitsetööst. Artiklite tutvustus

Andmebaasis avaldati 2016. aasta geriaatriliste hindamiste statistika.