Kopsuvähihaigestumus Eestis naistel suureneb, meestel väheneb
Alates 1991. aastast on Eesti meeste kopsuvähki haigestumine vähenenud keskmiselt 1,5 protsenti aastas, samal ajal kui naiste haigestumus kasvab keskmiselt 1,6 protsenti aastas, selgus Tervise Arengu Instituudis (TAI) valminud uuringust.
Seejuures täheldati haigestumuse suurenemist naistel kõigis vanuserühmades ja meestel ainult eakate ehk enam kui 75aastaste hulgas. Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine.
„Eesti kopsuvähitrendid on üldjoones sarnased teiste riikide vastavate trendidega. Lähikümnenditeks koostatud prognoosi põhjal meestel vanusestandarditud haigestumuse langus jätkub ja naistel algab stabiliseerumine,“ kommenteeris TAI epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos. „Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmasjuhtude arv on suur, tingituna suurel määral rahvastiku vananemisest.“
Prognoosi kohaselt diagnoositakse aastatel 2030–2034 meestel keskmiselt 492 kopsuvähijuhtu aastas (113 juhtu vähem kui 2010–2014) ja naistel 252 juhtu aastas (40 juhtu rohkem kui 2010–2014).
Innose sõnul on kopsuvähi peamiseks riskiteguriks tubakasuits. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad igapäevasuitsetajate osakaalu tunduvat vähenemist meeste seas alates 1990. aastatest, ent naiste seas on vähenemine olnud minimaalne.
Igapäevasuitsetajate osakaal on suurim madalama haridusega rahvastikurühmades. Suitsetamise alustamise vältimine laste ja noorte hulgas ning suitsetamisest loobumine kõigis vanuserühmades peaksid jätkuvalt olema riigi vähitõrje- ja tubakapoliitika prioriteetideks. Teadusartiklis soovitatakse naistele ja madalama haridusega rahvastikurühmadele välja töötada spetsiaalsed suitsetamisvastased meetmed.
Rahvusvahelises teadusajakirjas BMC Cancer tänavu augustis ilmunud artiklis käsitleti kopsuvähihaigestumuse ja -suremuse muutusi Eestis 30 aasta jooksul (1985−2014). Uuring tehti TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid. Vaadeldi kopsuvähi ajatrendide erinevusi soo, vanuse ja kasvaja histoloogilise tüübi alusel. Nordpred mudeli abil koostati haigestumuse ja suremuse prognoos kuni 2034. aastani.
Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur (institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).