Otsingu tulemused

Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi eelmisel aastal juba sünnitusmajas mõni haigus, võrreldes 2015. aastaga kasvas haigusega sündinud laste arv 3,8%, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Sarnaselt varasematele aastatele diagnoositi enim selliseid terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinuhaiguste alla. Sellele järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianaomaaliad.

2016. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis kokku 533 hambaraviteenust pakkuvat asutust, mida on 14 võrra rohkem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. Kümnendik neist osutab hambaraviteenuse kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid, selliste asutuste arv on viimase aastaga vähenenud kahe võrra. Veidi üle 40% hambaraviasutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Aasta jooksul lõpetas või peatas tegevuse 7 ning alustas või taasalustas 15 hambaraviasutust.

2016. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1406 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 459 perearstiabiasutust, 478 hambaraviasutust, 288 eriarstiabiasutust ja 128 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus täna TAI tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Kolmandik (32%) aasta vanustest lastest said eelmisel aastal toiduks osaliselt rinnapiima, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Seda on 6% võrra enam kui 2015. aastal. Kuue kuu vanustest lastest sai endiselt rinnapiima 71 protsenti, mis on samuti kuue protsendi võrra enam kui aasta varem. Seevastu esimesel elunädalal oli mullu ainult rinnapiimatoidul vaid 86 protsenti vastsündinutest (2015. aastal 87,9%).

Kolmandik (32%) ühe aasta vanustest lastest said eelmisel aastal toiduks osaliselt rinnapiima, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. Seda on 6% võrra enam kui 2015. aastal. Kuue kuu vanustest lastest sai endiselt rinnapiima 71%, mis on samuti kuue protsendi võrra enam kui aasta varem. Seevastu esimesel elunädalal oli mullu ainult rinnapiimatoidul vaid 86% vastsündinutest (2015. aastal 87,9%).

Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi eelmisel aastal juba sünnitusmajas mõni haigus, võrreldes 2015. aastaga kasvas haigusega sündinud laste arv 3,8%, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. Sarnaselt varasematele aastatele diagnoositi enim selliseid terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinuhaiguste alla. Sellele järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianaomaaliad.

2016. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1406 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 459 perearstiabiasutust, 478 hambaraviasutust, 288 eriarstiabiasutust ja 128 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis avaldatud andmetest. 2015. aastaga võrreldes on juurde tulnud 16 hambaraviasutust ning 10 eriarstiabi- ja õendusabiasutust. Tervishoiuteenuse pakkumise lõpetas kaks õendusabihaiglat. Perearstiabiasutuste arv vähenes viie võrra.

2016. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis kokku 533 hambaraviteenust pakkuvat asutust, mida on 14 võrra rohkem kui aasta varem, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Kümnendik neist osutab hambaraviteenuse kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid, nende arv on viimase aastaga vähenenud kahe võrra. Veidi üle 40% hambaraviasutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Aasta jooksul lõpetas või peatas tegevuse 7 ning alustas või taasalustas 15 hambaraviasutust.

Tallinnas, aadressil Sitsi 28 alustab käesoleval nädalal tööd kahjude vähendamise keskus, kliente hakatakse vastu võtma alates kolmapäevast, 20. septembrist. Esialgu hakatakse keskuses vahetama süstlaid, hiljem lisandub ka narkomaanidele ja nende lähedastele mõeldud nõustamisteenus.

Alates 1991. aastast on Eesti meeste kopsuvähki haigestumine vähenenud keskmiselt 1,5 protsenti aastas, samal ajal kui naiste haigestumus kasvab keskmiselt 1,6 protsenti aastas, selgus Tervise Arengu Instituudis (TAI) valminud uuringust. Seejuures täheldati haigestumuse suurenemist naistel kõigis vanuserühmades ja meestel ainult eakate ehk enam kui 75aastaste hulgas. Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine.