Tervishoiukulud 2016

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7 protsendini, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes (nagu uuringud ja kiirabi) oli suurenemine 9%. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem Eesti Haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016. Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud Eesti Haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna Sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

2016. aasta tervishoiukulude arvestuse kokkuvõtted tervishoiuteenuse rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. Analüüs avaldatakse 2017. aasta detsembri lõpus.