Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU)

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis.

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Uuring aitab välja selgitada, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ja üldine heaolu, et aidata riigil paremini plaanida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kavandada elanikkonna vaimse tervise terviklikumat monitoorimissüsteemi, mille abil saab edaspidi tagada abivajajale parima abi võimalikult kiiresti.

Vaimse tervise uuring koosneb kahest suuremast osast: kvantitatiivuuringust ja kvalitatiivuuringust.

Kvantitatiivuuring on suure rahvastikupõhise valimiga (20 000 vastajat) vaimse tervise longituudne küsitlusuuring (kolm uuringulainet 2021–2022), et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul. Uuringu sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Küsitlusuuringu tulemusi analüüsitakse koos riiklikest registritest pärinevate andmetega ja tehakse registriuuring. Küsitlustulemuste usaldusväärsuse hindamiseks ning leitud riski- ja toimetulekutegurite vaheliste seoste täpsustamiseks viiakse kvantitatiivuuringu raames täiendavalt ellu kaks valideerimisuuringut.
Kvalitatiivuuringu eesmärk on saada ülevaade eesliinitöötajate (meditsiinitöötajad, politseinikud, hooldajad) ja haavatavate rühmade (lastega pered, üksi elavad eakad) toimetulekust COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ning nende vaimse tervise probleemidest.

Uuring viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooliga.

Mida uurime?

Demograafilised näitajad (demograafilised näitajad, haridustase, sissetulek, leibkond)
Vaimse tervise näitajad (emotsionaalse enesetunde küsimustik, traumeerivad sündmused, toitumiskäitumine, hasartmängurlus)
Riski-ja toimetulekutegurid (pikkus, kaal, kroonilised haigused, enda eest hoolitsemine, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, emotsioonidega toimetulek, lähedaste toetus, lähisuhtevägivald)
COVIDi stressorid (nakatunutega kokkupuuterisk, koroonaviiruse testimine/diagnoosimine, kriisist põhjustatud muutused vaimses tervises ja tööhõives, stress)
Tugiteenuste vajadus ja nende kättesaadavus (abivõimalused ja nende kasutamine, millistest teenustest puudust tunti, millised teenused võiksid olla paremini kättesaadavad)
Emotsiooniseisundi dünaamika ja tervisekäitumise seosed vaimse tervise ja heaoluga.

Kuidas uurime?

Kvantitatiivuuring

Kvantitatiivuuring hõlmab küsitlusuuringut, registriuuringut ja valideerimisuuringuid.

Küsitlusuuring koosneb kolmest lainest (2021. a talvel, 2021. a kevadel ja 2022. a talvel), et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul.

Registriuuringu käigus täiendatakse küsitlusandmeid riiklikes registrites ja andmekogudes leiduvate andmetega.

Valideerimisuuring koosneb kahest osast:

kogemuse väljavõtte uuring
aktiivsuse ja une uuring, eesmärgiga saada ülevaade emotsiooniseisundi dünaamikast ja tervisekäitumisest ning nende seostest vaimse tervise ja heaoluga

Kvalitatiivuuring

Kvalitatiivuuringu eesmärk on saada ülevaade uuritavate rühmade (eesliinitöötajad ja haavatavad rühmad) toimetulekust COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ja ka vaimse tervise probleemidest. Kvalitatiivuuring viiakse läbi kolmes laines poolstruktureeritud intervjuudena.

Rahastajad

Uuringut rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse vahenditest.

Tulemused ja publikatsioonid

Uuringu lõpparuanne