Vanemaealiste vigastused 2016–2020

Aastate 2016─2020 jooksul on vanemaealiste ehk 65-aastaste ja vanemate elanike vigastusjuhtude hulk püsinud üsna ühetaoline, olles keskmiselt 10 juhtu 100 inimese kohta aastas. Vaid 2020. a kehtestatud eriolukord tõi endaga kaasa väiksema registreeritud vigastuste arvu kui varasematel aastatel. Vaatamata väiksemale vigastusjuhtude arvule, oli 2020. a silmatorkav suure vigastussurmade arvu poolest. Vanemaealiste suremuskordaja vigastuste tõttu tõusis varasema aastaga võrreldes lausa 50% võrra.

Vanemaealised elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Suurima osa vigastuste ravikuludest moodustab kukkumisel saadud vigastuste ravikulu. Kukkumised on ka vanemaealiste puhul üks sagedasemaid vigastuste põhjusi: 62% vigastustest on kukkumisest tingitud.