Teadlikkus koroonaviirusest ja seotud hoiakud Eestis: rahvastikupõhine küsitlusuuring. COVID-19 kiiruuring

Raport annab ülevaate kolmest eri ajahetkel (2020. a kevadel, 2020. a suvel ja 2021. a kevadel) tehtud rahvastikupõhisest küsitlusuuringust, mille eesmärk oli hinnata Eesti täiskasvanud rahvastiku kokkupuuteid koroonaviirusega ning pandeemia mõju inimeste hoiakutele, heaolule ja tervisekäitumisele.

Uuringu tugevuseks on eri ajaperioodide võrdlus ja üldistatavus Eesti rahvastikule vanuses 18–79 eluaastat.

• Enamik vastajatest pidas koroonaviirust ohtlikuks ja järgis soovitatud meetmeid. Enese nakatumist hindasid tõenäoliseks ligikaudu pooled.
• Enamik eesti keelt kõnelevatest vastajatest ja üle poole muukeelsetest vastajatest kasutas ja usaldas ERR-i kanaleid. Enam kui pool mõlemast rühmast usaldas riiklikke teabekanaleid.
• Pandeemia mõju tervisekäitumisele oli vähene. Uuringu põhjal ei täheldatud olulisi muutusi inimeste suitsetamis- või  alkoholitarbimise harjumustes või tervisespordiga tegelemisel.
• Võrreldes varasemate uuringutega oli märgatavalt suurenenud vaimse tervise probleemide esinemine ja seda just nooremate vastajate hulgas.
• Positiivne suhtumine vaktsineerimisse üldiselt on aasta jooksul mõnevõrra kasvanud, võrreldes 2020. ja 2021. aasta tulemusi.

Uuringu alusel on valminud järgmised teadusartiklid:

• Hoiakud COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes ja vaktsineerimises kõhklemisega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19 kiiruuringu tulemused
• Reile R, Kullamaa L, Hallik R jt Perceived Stress During the First Wave of COVID-19 Outbreak: Results From Nationwide Cross-Sectional Study in Estonia. Front Public Health. 2021 Jun 18;9:564706. PMID: 34222158; PMCID: PMC8249769
• Depressiooni sümptomite olemasolu ja sellega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused