E-hepatiidi kliiniliste markerite leviku hindamine doonorite seas
E-hepatiidi viirust (HEV) peetakse praegu maailmas kõige levinumaks ägeda hepatiidi põhjustajaks. Selles töös on uuritud E-hepatiidi antikehade ja RNA olemasolu veredoonorite seerumites. 1002 seerumit koguti ajavahemikul 4.02.22–21.03.22 Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses ning saadeti laboratoorsele uurimisele Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonda.
Uuringu tulemusel leiti E-hepatiidi viiruse antikehad 4,8% doonori seerumis. Nakatumise riskiteguritena arvestati sugu, vanust, reisimist viimase kuue kuu jooksul, kokkupuudet sigade ja/või metssigadega viimase kuue kuu jooksul; termiliselt töötlemata/toore sea- või metsasealiha, keetmata/filtreerimata kraanivee või looduslikest allikatest vee, pastöriseerimata talupiimatoodete ning pesemata marjade ja/või juurviljade tarbimist. Statistiliselt olulist vastavust vaadeldud riskitegurite ja E-hepatiidi-vastaste antikehade olemasolu vahel ei tuvastatud.
HEV-vastaste IgM-antikehade tase, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, oli oodatust kõrgem, mis võib viidata sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt, ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus. Viiruse RNA puudumine analüüsitud proovides ei anna ühemõttelist vastust küsimusele, kui vajalik on doonorivere rutiinne analüüs selle viiruse olemasolu suhtes. Täpsema pildi saamiseks E-hepatiidi levimusest doonorite seas on soovitav teha kordusuuring suveperioodil kogutud proovidega, mil vaadeldavad riskitegurid võivad haigestumussagedust rohkem mõjutada.
