Viljatusravi tulemusel sünnib aastas kuus protsenti lapsi
Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2023. aastal erinevate viljatusravi meetodite tulemusel 667 last. Kõikidest elussündidest moodustab see veidi üle kuue protsendi, selgus Tervise Arengu Instituudi koondatud statistikast.
Ravimiameti andmetel teostati 2023. aastal Eestis 3422 viljatusravi tsüklit, mida on ligi neli protsenti enam kui aasta varem. Ligi 40 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele. Enamkasutatavad viljatusravi meetodid on külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja seemneraku süstimine munarakku (ICSI) – moodustades vastavalt 53 ja 30 protsenti kõigist viljatusravi tsüklitest.
Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata 1-3 embrüot. 2023. aastal teostati 2626 ühe, 433 kahe ja 6 kolme embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuri. Ühe embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuride arv kasvas aastaga 13 protsenti, samas, kui kahe ja kolme embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuride arv langes - vastavalt 26 ja 71 protsenti.
Kuni 40-aastaste (k.a) kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub Tervisekassa. Tervisekassa andmetel oli 2023. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa ligi 3,6 miljonit eurot.
Kunstliku viljastamise tulemusena tuvastati 2022. aastal kokku 1052 kliinilist rasedust – neist 21 protsendil toimus kunstlik viljastamine doonorite sugurakkude abil ning 79 protsendil partnerannetuse toel ehk kunstlikuks viljastamiseks kasutati abikaasade või partnerite sugurakke. 2023. aasta kunstliku viljastamise tulemus selgub aasta pärast.
Andmed kunstliku viljastamise kohta on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (tabelid KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb siit.