Vigastused 2019
Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest. Vigastada saanute hulk ja sooline jaotus püsib viimastel aastatel ühetaolisena. Kõige enam saadi vigastusi kukkumisel.
2019. aastal vajas vigastuste tõttu ravi veidi üle 156 000 Eesti elaniku, neist lapsed (0–17 a) moodustasid pisut alla kolmandiku (43 603) selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 2000 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste hulk kasvas 1724 võrra.
Vigastuste tõttu vajas arstiabi keskmiselt 12% kõikidest Eesti elanikest, täpsemalt 14% meestest ja 10% naistest. Sealhulgas ravi vajas 17% lastest ehk 43 603 last, nende seas 1003 alla aastast imikut.
Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (43%) ning eluta mehhaanilise jõu toime (31%) nagu näiteks enese äralöömine või silma sattunud võõrkeha. Ligi 42% juhtudel saadi viga kodus.
Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Kaks kolmandikku neist juhtudest olid seotud kukkumistega.
Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.
Vigastustuste statistika on koostatud Eesti Haigekassa raviarvete alusel ja on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.