Vanuse lisandudes kasvab ka eakate kodus kukkumise risk
Vanuse lisandudes veedab inimene järjest rohkem aega kodus ning sellega koos kasvab ka tõenäosus just seal viga saada. 65–74-aastaste vigastustest on vähemalt 48% saadud kodus, alates 85. eluaastast aga juba vähemalt 60%, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetest.
Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt viis vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85-eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta.
„Vanemaealiste kodus juhtuvate vigastuste oluliseks riskiteguriks on suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kõrgenenud kukkumisohust võib märku anda ka varasem kukkumine, teatavatavad kroonilised haigused või terviseseisundid, konkreetsete ravimite toime või ka ravimite hulgikasutamine,“ kommenteeris võimalikke kukkumise põhjuseid TAI vanemanalüütik Katre Seema. „Üksi või ilma lähedaste pereliikmete, sõprade-naabriteta on eakal keerulisem abi saada, abi küsida või ametkondadel ka abivajadust märgata,“ tõi ta välja põhjuse, kui sageli vanemaealised tegelikult kukuvad, kuna mitmelgi põhjusel ei kutsuta alati kiirabi.
Vanemaealiste kodukeskkonnas saadavate vigastuse ennetamiseks teevad koostööd tervishoiu, sotsiaalvaldkonna ja siseturvalisuse eest vastutavad ametkonnad. Koostöö on vajalik ja vältimatu - alati saab midagi veel ära teha.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin toob välja, et nendeni jõuavad õnnetusjuhtumid, kus eaka kukkuja vigastused on väga ulatuslikud või on ta jäänud kauaks abitusse seisundisse. „Päästeameti roll ongi enamasti võimaldada kiirabile pääs hädasoleva eakani,“ kirjeldas Usin ning täpsustas, et selleks annab enamasti põhjuse kas lukus uks või mõni muu takistus abivajajani pääsemiseks.
65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot ─ sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, seal hulgas meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi, ning kiirabile tehtud kulutusi.
Usin toob välja probleemi ennetuse olulisuse ja toonitab, et me kõik saame oma eakatest lähedase päästa sellega, kui aitame tal vähemalt aastas korra käia arstil, kes kontrollib üle eaka tervise ning tema ravimidoosid. Samuti on oluline aidata eaka kodu kohandada tema tervise eripära ja vajadusi arvestades.
Lähemalt saab kodukeskkonna vigastusriskidest ja kukkumiste ära hoidmisest lugeda Päästeameti veebist.
Vanemaealiste vigastuste statistikat leiab meie kodulehelt:
Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)