Vaimse tervise probleemid käivad sageli käsikäes riskikäitumisega

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringu põhjal oli iga teine täiskasvanu hädas liigse kehakaaluga, iga neljas tarvitas alkoholi vähemalt kord nädalas ja iga viies suitsetas igapäevaselt. Sama uuringu 2022. aasta andmete järgi olid need näitajad jäänud valdavalt samale tasemele. Ainsa erandina oli langenud igapäevasuitsetajate osakaal – 16 protsendini. Uuringu tulemused näitavad, et riskikäitumine on Eestis laialt levinud, kirjutab Tervise Arengu Instituudi nooremteadur ja Tallinna Ülikooli doktorant Galina Opikova.

Teadusuuringud kinnitavad, et inimeste käitumismustrid mõjutavad nii nende füüsilist kui ka vaimset tervist. Nii saab Eestis näiteks alkoholi liigtarbimise arvele kirjutada aastas hinnanguliselt 260 uut vähijuhtu. Samal ajal suurendab alkoholi liigtarbimine ka võimalust vaimse tervise probleemide esinemiseks.

Uuringud on lisaks näidanud, et riskikäitumise tegurid esinevad koos. Piltlikult on inimesed, kes tarvitavad liigselt alkoholi, keskmisest sagedamini ka igapäevasuitsetajad ja söövad ebatervislikumalt. Oma doktoritöös uurin just riskikäitumise mustrite koosesinemist ehk tervisekäitumise riskiprofiile ja vaimse tervise probleemide tervisemõju.     

Seni olen analüüsinud Eesti andmete peal tervisekäitumise riskiprofiilide seoseid vaimse tervise probleemidega. Leidsin selle käigus, et igal teisel uuringu osalejal esines vähemalt üks vaimse tervise probleem. Seejuures esines naistel ja nooremate vastajate seas neid sagedamini. Uuringus arvestasin vaimse tervise murede hulka enesehinnangulist depressiivsust ja stressi, enesetapumõtteid, depressiooni diagnoosi esinemist, unetust ja ravimite, nagu rahustite, uinutite ja antidepressantide, kasutust. 

Mitmete käitumuslike riskiteguritega inimestel oli depressiivsuse, stressi, enesetapumõtete või unetuse esinemise tõenäosus 1,5 korda suurem kui tervisliku eluviisiga rühmas. Uimasteid tarvitavate vastajate võimalus kogeda kõiki vaimse tervise probleeme oli kontrollrühmast 1,5–2,5 korda suurem. Kõige suurem ehk ligi 2,5-kordne oli see vahe enesetapumõtete puhul.

Samuti kasutasid riskikäitumise gruppidesse kuuluvad inimesed suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemidega seostatavaid ravimeid.

Uimasteid tarvitavate vastajate võimalus kogeda kõiki vaimse tervise probleeme oli kontrollrühmast 1,5–2,5 korda suurem. Autor/allikas: Galina Opikova

Tulevikus kavatsen teha täiendavaid analüüse, et uurida, millist rolli mängivad tervisekäitumise riskiprofiilid vaimse tervise probleemidest tingitud tervisemõjus, nagu elukvaliteedi languses või igapäevaelu piirangutes. Analüüsides arvestan ka sotsiaalmajanduslike teguritega. See aitab mul paremini mõista, kas ja kuidas vaimse tervise probleemidest tingitud tagajärjed erinevate käitumismustritega inimeste vahel erinevad.

Nagu igal teadusuuringul, on ka minu doktoritööl nii nõrkusi kui ka tugevusi. Doktoritöö esimeses etapis leitud seosed ei luba mul väita, et tervisekäitumine mõjutab vaimse tervise probleeme ega ka vastupidist.

Lisaks lähtusin vaimse tervise probleemide mõõdikutest, mille puhul pidid inimesed ise oma enesetunnet hindama. See võib uuringu tulemusi samuti mõjutada. Teisalt kasutan enda doktoritöös andmeid esinduslikutest uuringutest, nagu Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust.

Olen kindel, et minu doktoritöö aitab selgitada, kuidas käitumuslike mustrite koosesinemine ja vaimse tervise probleemid mõjutavad Eesti rahvastiku tervisenäitajaid ja tervisetulemeid. Need teadmised annavad põhjaliku ülevaate antud probleemist, aitavad tulevikus paremini tervisepoliitikaid ja sekkumismeetmeid planeerida ning suunata just õigete sihtrühmadeni.

Viimane on oluline, sest kui me ei kohanda sekkumisi konkreetsete sihtrühmade jaoks, jäävad need meetmed ka ilmselt ebatõhusaks.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil „Teadus 3 minutiga“, mille finaal toimub 19. veebruaril.

Galina Opikova on Tallinna Ülikooli doktorant ja Tervise Arengu Instituudi nooremteadur, kelle uurimisvaldkonnaks riskikäitumine ja vaimne tervis. Varasem kogemus Psühhiaatriakliinikumis andis talle väärtusliku ülevaate vaimse tervise olulisusest. Teaduskommunikatsioon on Opikova jaoks olulisel kohal, sest ta usub, et see aitab tõsta rahvastiku teadlikkust ja soodustab tervislikumaid valikuid.

Vaata lisaks:

• Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020
• TKU20: Alkoholi tarvitamise sagedus viimase 12 kuu jooksul soo ja vanuserühma järgi. PxWeb
• TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. PxWebTKU50: Suitsetamine soo ja vanuserühma järgi. PxWeb
• Tervist toetava ja tervist kahjustava käitumise muutuvad mustrid ning täiskasvanute vaimne tervis - Eesti inimarengu aruanne 2023
• Alustame elanike teavitamist alkoholiga seotud vähiriskist | Tervise Arengu Instituut

Artikkel ilmus novaator.err veebilehel