Ühe perearsti ravida oli eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2023. aasta andmete kohaselt töötas eelmisel aasta novembri seisuga tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste Eestis kokku 27 095. Nende arv suurenes võrreldes 2022. aastaga 3%.
Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga (2013–2023) kasvanud keskmiselt 2,2% aastas.
Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv 2%. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.
Õdesid oli 2,5% rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2023. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud (2020. aasta): tuhande elaniku kohta 4 arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.
Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest (17 inimest rohkem kui aasta varem). Perearstide arv vähenes aastaga 0,5%. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.
Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 29% perearstidest olid 65-aastased või vanemad (aasta varem 27%), samas vanuses kõiki arste oli 23%.
2023. aastal töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7% aastas, viimase aastaga 1,7%. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 9% (aasta varem 7%). Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.
Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47% arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest (60%) töötas täiskoormusega, 13% aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.
Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3% ja 5,3%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.
Tervishoiutöötajate andmed on leitavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.
