Tervislikud toiduvalikud saavad alguse lapsepõlvest
Täna toimuva Eesti Koolitoidu Liidu kooli- ja lasteaiatoitlustajate teabepäeval esinenud Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumiseksperdi Tagli Pitsi hinnangul on laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisel oluline roll nii perel, koolil kui ka kogu toidukeskkonnal.
Pitsi rõhutas oma ettekandes, et nii kodu kui ka kool saavad aidata kaasa sellele, et lapsed õpiksid sööma mitmekesiselt ja kujuneksid tervist toetavad harjumused kogu eluks.
Sel sügisel hakkas kehtima määrus, mis pöörab enam tähelepanu ka menüü mitmekesisusele: köögivilju tuleb pakkuda iga päev ja kalatoite vähemalt kord nädalas. Samuti piirab see suhkrute kogust, mida võib lisada laste toitudele haridusasutustes. 2-3-aastased võivad päeva jooksul toidu ja joogiga saada viis grammi lisatud suhkruid, vanemad kuni 10 grammi. Alla 2-aastaste toidus lisatud suhkruid olla ei tohiks.
Head toitumisharjumused kujunevad igapäevaste valikute kaudu
Kiire elutempo ja ajapuudus võivad muuta mugavustoidud igapäevaseks valikuks. Sageli sisaldavad aga kiiresti haaratavad tooted palju lisatud suhkruid, soola või küllastunud rasvhappeid.
TAI 2022. aasta õpilaste kasvu uuringu järgi on liigse kehakaaluga 31% esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest. Sama aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi oli liigse kehakaaluga viiendik 11–15-aastastest noortest.
„Igapäevastel toitumisharjumustel on oluline roll laste tervise ja tervisliku kehakaalu toetamisel. Riik saab heade toitumisharjumuste kujunemist toetada, pakkudes vähemalt kord päevas – lasteaias või koolis – sellist toitu, mis oleks tasakaalustatud ning tooks esile toiduainete loomuliku maitse. See ei tähenda, et söök peaks olema maitsetu või maitsema halvasti,“ selgitab TAI toitumisekspert Tagli Pitsi. „Kui soovime toetada laste ja noorte tervislikke toitumisharjumusi, peame pakkuma neile tervist toetavaid toiduvalikuid ning harjutama neid eakohaste koguste ja erinevate maitsetega.“
Koolitoit ja puhvet kujundavad laste harjumusi
Koolikeskkond mõjutab oluliselt seda, milliseid toiduvalikuid lapsed peavad tavapäraseks. Kui õppetöös räägitakse mitmekesise toitumise tähtsusest, kuid koolipuhvetis on kõige lihtsamini kättesaadavad maiustused, magusad joogid ja muud vähese toiteväärtusega suupisted, jõuavad lapseni vastuolulised sõnumid.
Kogu koolikeskkond peaks toetama samu põhimõtteid, mida lastele tervisliku toitumise kohta õpetatakse. Tervislikud valikud peaksid olema koolikesskonnas lihtsad ja kergesti kättesaadavad, samas kui suure suhkru-, soola- või küllastunud rasvhapete sisaldusega toodete kättesaadavust tuleks piirata. Koolipuhveti valik peab soodustama tervislikumaid otsuseid ega tohiks kujuneda korraliku koolilõuna asendajaks.
TAI 2024. aasta koolitoidu uuringu järgi sõi koolilõunat umbes 85% küsitletud õpilastest, sh 60% õpilastest 4–5 päeval nädalas. Koolilõunat üldse mitte söönud õpilastest tõi 63% põhjuseks, et toit ei olnud maitsev, ning 43%, et see oli teise maitsega kui kodus.
Toiduvalik meie ümber ja laste maitse-eelistused muutuvad ajas. Seetõttu on oluline toetada ka koolikokkade oskuste ajakohastamist ning pakkuda neile täienduskoolitusi, mis aitavad valmistada tasakaalustatud ja lastele maitsvat toitu.
Laste tervist toetavad harjumused kujunevad siis, kui teadmisi saab rakendada igapäevaelus. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, mida laps sööb, vaid ka selles, milliseid valikuid kodu ja kool talle võimaldavad ning millised harjumused aitavad tal kasvada terviseteadlikuks ja iseseisvaks inimeseks.